Ikka kostab aeg-ajalt täiskasvanute vestlustes, et tänapäeva noored on pea peale kukkunud. Olen kuulnud väidet, et nad ei oska kingapaelugi siduda (kindlasti pidin selle järele vaatama!), keegi aga teadis rääkida, et noored ei tunne seieritega kella, rääkimata orienteerumisest. Pealegi ei lugevat noored enam üldse uudiseid, aina vahtivat telefoni, silm krõllis. Sama jutt kajab vastu ka internetisügavustest, kus ennustatakse maailma hukku saamatute noorte käe läbi.
