Kuidas siis teie ikkagi oma riideid sorteerite?

Pean tunnistama, et jäätmekäitluse segased nõuded ja samas korraliku, usaldusväärse süsteemi puudumine häirib mind. Peaks ikka rohkem pingutama, et nõuded oleks arusaadavad, mõistlikud ja loogilised kasutada kui eeldatakse, et inimesed sortreerivad prügi.

by Eostrix

6 comments

  1. Kõige suurem teene rohelisse tulevikku on vähem tarbida, sh kontrollida oma riiete ja fašiooni maaniat. Tarbi vähem, aga soeta selliseid asju, mis on praktilised ja mida sa oskad hinnata ka aastaid hiljem. Just nii nagu tehti ennemuiste. Hea käsitsi valmistatud nahkking pidi kasutust leidma aastakümneid.

    Siinkohal on aga küsimus poliitilistele isadele: kuidas läheb rohemajandus kokku väiksema tarbimisega, kui kogu tänapäevane majandus on üles ehitatud just nimelt tarbimisele ja seejuures eeldusele, et see tarbimine iga aasta peaks üha kasvama? Ega ei lähe küll, mistõttu “rohesõbralikud” suurkorporatsioonid ja poliitikud ise ei pane kunagi kätt ette tarbimisele endale, vaid sojuvad pigem mingitest kõrvalteemadest, sh sorteerimine, alternatiivsed produktid jms. Kõik see loomulikult mitte selleks, et maailm rohelisemaks muuta, vaid et tarbimist suunata ja selle käigus rohkem pappi genereerida.

  2. Lisan ka mõned lingid, mis siis läbi aegade silma on jäänud, mis hästi meie jäätmeteemat ilmestavad. Kirjeldaksin seda kui vastutuse teistele lükkava, vabandusi otsiva, selge sõnumi, aga ka süsteemide puudumisena, efektiivse koostöö puudumisena jäätmejaamade ja riigi/kov-ide vahel.

    https://www.err.ee/1608121612/maalehe-eksperiment-hoolega-sorteeritud-pakendid-lahevad-tont-teab-kuhu

    https://roheportaal.delfi.ee/artikkel/120371309/seaduskuulekalt-sorteeritud-tekstiilijaatmed-poletatakse-jaatmekaitleja-visake-need-parem-kohe-olmeprugisse

    https://www.err.ee/1609602614/kodus-sorteeritud-plastpakend-jouab-endiselt-pigem-poletusahju

    https://eeter.err.ee/1609236195/munakoored-kuuluvad-biojaatmete-konteinerisse

    https://majandus.postimees.ee/7932278/jaatmefirma-selgitab-mida-ei-tohi-biojaatmete-konteinerisse-panna (spoiler: munakoored)

    https://maaleht.delfi.ee/artikkel/92592409/intervjuu-jaatmekaitluse-ekspert-keskkonnaministeeriumi-kaval-trikk-ei-saa-kesta-kauem-kui-aastani-2025

  3. Järgmisena tuleb soovitus riided lõpuni kanda. Mad Max stiilis tänavamood on tulemas. Ja kindlasti tehakse määrus, et kui sokil on kaheksa auku, siis on veel riideese ja äraviskamisel kuulub tekstiilikonteinerisse, üheksa augu korral on aga tegemist juba olmejäätmega.

  4. Prügi on selline teema, kus pikaajaliselt poliitilisi võidupunkte korjata ei ole võimalik – poliitilise võitluse tandril on kõige targem teemat lihtsalt ignoreerida. Poliitik, kes poliitilise võitluse loogika kiuste võtab prügi omale südameasjaks, täiesti vältimatult kaotab lõpuks oma toetajad.

    Sellel on paar põhjust:

    1. Prügi vaatamine, sellest rääkimine ja mõtlemine ei ole esteetiline ning on loomuvastane. Sellega on juba automaatselt kaotatud kõikide tugeva jälkusrefleksiga ning suure sotsiaalse staatuse ärevusega inimeste tähelepanu.
    2. Prügist huvituvatel inimestel on ebareaalsed ootused sellele, kas, mida ja kuidas on üldse võimalik ümber töödelda või taaskasutada. Rohelise mõtlemise traditsioonis on automaatselt eeldus, et kõike on võimalik ümber töödelda ning asi on rohkem tahtmise või väikese rahalise investeeringu kui millegi muu taga kinni. See uskumus on tugevalt toetatud nafta- ja plastitootjate propaganda poolt, mis on järjepidevalt üle poole sajandi seda uskumust toitnud sooviga iga hinna eest vastutus nafta- ja plastitootjate pealt ära saada.
    3. Erinevat sorti olmeprügi on sorteerimisest hoolimata juba olemuselt äärmiselt mitmekesise keemilise koostisega – põhjuseks on see, et võimalikud ostetavad kaubad koosnevadki äärmiselt mitmekesistest materjalidest. See on materjaliteaduse võidukäiguga ilmtingimata kaasnev suur miinus. Juba väga lihtsad esemed nagu vanad sokid võivad koosneda looduslikust kiust või sadadest erinevatest tehiskiududest, ning olla omakorda värvitud või töödeldud veel sadade erinevate materjalidega. Prügi keemiline ja füüsikaline keerukus sunnib nii prügihuvilise rohelise, riikliku regulatsiooni kui ka prügiga tegeleva ettevõtte tegema liiga suuri üldistusi(a’la kõik tekstiilid ühte “riideprügikasti”), mille tagajärjel suurem osa prügi ei saa vastavalt väärindatud.

    Selle kõige tulemuseks on vähe nähtavust saav, strateegiata ning füüsikalis-keemiliselt, majanduslikult ja moraalselt täiesti valest otsast veetav riigi köis.

  6. On olemas eraldi tekstiili kogumise konteinerid kuskil. Pole isegi täpselt aru saanud, kus need on, kuhu tekstiili, mis kandmiseks ei kõlba, viia. Täitsa nõus, et tehtud liiga keeruliseks.

    Aga mingist hetkest lubati trahvima hakata kui kõik olmeprühisse läheb 🤷‍♀️

Comments are closed.