„Jube suvi – muudkui vihmane ja külm!“ „Kus see kliima soojenemine on? Viimastel aastatel pole suve ollagi, vahest viskab üle 20°. 50 aastat tagasi, vot siis olid suved!“ Sellised olid tavalised ilmateadetele sotsiaalmeedias järgnenud kommentaarid. Kui suvi on põuane, kuid soe, kiruvad ilma põhiliselt põllumehed, kui vihmane ja jahe, siis kindlasti teeb seda kogu meie elanikkond.

Ikka ja jälle pean tsiteerima A. H. Tammsaaret, kes täpselt 110 aastat tagasi kirjutas artikli „Sõjamõtted“: „Sajab! Lõpmata sajab! Imelik! Mineval aastal võttis põud, tänavu tüütab sadu. Ilm on arust ära. /…/ Ja looduse tujud hakkavad inimestesse. Nad saavad närvlikuks, näevad igal pool ainult vaenlasi, hävitajaid“. Sajand on möödas, aga samasuguseks on jäänud inimeste „närvlikkus“ – ilmselt nii ilmastiku muutlikkuse kui ka Eesti (ja maailma) poliitilise kliima tõttu.