Arvo Pärt. Foto: Kaupo Kikkas On loojaid, kes kasvavad oma biograafiast suuremaks ja saavad kandjaks millelegi enamale kui nad ise. Arvo Pärt on üks neist.
Tema muusika ei kutsu meid taga ajama tähendust, vaid seisatama, kuni tähendus ise end ilmutab. Eesti pikkades talvedes ja lühikestes, ent säravates suvedes, metsade, rabade ja mere vahel ei ole selline vaikuse kuulamine abstraktsioon, vaid eluviis. See on usk mitte kui dogma, vaid kui vaikne usaldus voolu vastu, mis meid edasi kannab.
