Siseministeerium soovib muuta terroristliku propaganda omandamise ja pideva jälgimise karistatavaks. Kuigi kõige ohtlikumana näeb ministeerium islamiäärmuslust, on ametnike hinnangul Eestis probleem ka paremäärmuslik radikaliseerumine.
Karistusseadustiku järgi on praegu karistatav terrorikuriteo toimepanemine, selle ette valmistamine, rahastamine või näiteks kuriteole utsitamine.
“Praeguses õigusraamistikus ei ole piisavalt tööriistu radikaliseerumise ennetamiseks ja tõkestamiseks, et tõkestada terrorismi enne, kui jõutakse ohvriteni ja terrorikuritegudeni,” rääkis ERR-ile siseministeeriumi nõunik Jüri Vlassov.
Siseministeerium toob karistusseadustiku muutmise väljatöötamiskavatsuses välja, et praegu peab riik sisuliselt jääma ootama, kuni radikaliseeruv inimene on pannud toime terrorikuriteo või jõudnud sellega katsestaadiumisse. Terroriaktid on aga muutunud järjest lihtsamaks ja rünnaku planeerimine ei nõua palju aega ega ressurssi.
Ministeeriumi plaani järgi muutuks karistatavaks ka terroristliku propaganda teadlik ja järjepidev jälgimine, levitamine või terroristliku materjali järjepidev omandamine – välja arvatud juhul, kui seda on tehtud näiteks hariduslikul, kunstilisel või teaduslikul eesmärgil. Sarnaselt ei tohi Eestis pidevalt jälgida või omandada ka lapspornot.
Terroristliku propagandana defineerib ministeerium igasuguse propaganda, mida ei levita teised riigid, nagu näiteks Venemaa.
Väljatöötamiskavatsuses seisab, et terroristliku propaganda näitena võib tuua näiteks Eestis süüdi mõistetud paremäärmuslikku ideoloogiat viljelenud Feuerkrieg Divisioni tegevuse, kus propagandat oli vaja, et uusi liikmeid värvata.
Harju maakohas mõistis sel aastal kolm alaealist noormeest süüdi sellesse organisatsiooni kuulumise pärast. Kapo märkis sel aastal aastaraamatus, et sarnaste gruppide eesmärk on kiirendada kapitalistliku süsteemi kokkuvarisemist, et ehitada üles valgele rassile kohasem riik.
Terroristlikule propagandale ongi enim vastuvõtlikumad ja haavatavamad just alaealised või noored, näiteks Prantsusmaal moodustasid alla 21-aastased 70 protsenti terrorismikahtlusega kinnipeetud inimestest, märkis ministeerium.
Siseministeerium pakub välja, et terroristliku propaganda järjepidev jälgimine ja omandamine oleks inimesele alguses väärtegu, mitte kuritegu.
Vlassov rääkis, et kuigi paremäärmuslik radikaliseerumine on Eestis probleem, on ohvriterohkem siiski džihadistlik propaganda.
“Islamistlikul ideoloogial põhinev radikaliseerumine on viinud näiteks Abdulrahman Sazanakovi juhtumini, kes läks Süüriasse ja sõdis islamistlike terroristide poolel. Paremäärmuslik radikaliseerumine inimohvriteni Eestis ei ole samas jõudnud,” märkis Vlassov.
Ka Euroopa Liidus laiemalt on ohvriterohked olnud just džihadistlikud terrorirünnakud. Euroopa Liidu õiguskaitsekoostöö ameti Europoli andmetel toimus 2023. aastal Euroopas näiteks 120 terrorirünnakut. Kuigi kõige rohkem panid rünnakuid toime separatistlikud terroristid, siis kõige surmavamad olid siiski džihadistlikud terrorirünnakud.
Siseministeerium hindab, et seadusemuudatus võiks iga aasta tuua kapo või politsei lauale juurde umbes viis menetlust.
Nii siseministeeriumi kui ka kapo aastaraamatu põhjal on terrorioht Eestis aga madal.
“Väikeses ühiskonnas ka üks terrorirünnak võib olla väga suurte ja valusate tagajärgedega ja seda me ei soovi,” ütles Vlassov.
Siseministeerium kogub nüüd väljatöötamiskavatsusele tagasisidet. Kui kõik läheb ametnike plaani kohaselt, peaksid karistusseadustiku muudatused jõustuma pärast riigikogu heakskiitu järgmise aasta teises pooles.