Eesti Haridustöötajate Liidu (EHL) esimees Reemo Voltri ei nõustunud väitega, et kui valitsus peaks neljapäeval kinnitama järgmiseks aastaks õpetajate 10-protsendise palgatõusu, võiksid õpetajad sellega rahul olla.
“Kui AK eile väitis, et õpetajad on rahul sellega, siis õpetajad kindlasti ja kogu ühiskond ei tohiks sellega rahul olla,” ütles Voltri neljapäeval “Terevisioonis”.
Ta viitas sellele, et kui järgmiseks aastaks prognoositakse keskmise palga tõusuks 11 protsenti, siis 10-protsendine palgatõus tähendaks õpetajate jaoks keskmisest palgast veelgi enam maha jäämist.
“Seega õpetajate rahulolust on asi ikka väga kaugel,” tõdes Voltri.
EHL-i esimees märkis, et kui ka õpetajate palgafond tõuseks 10 protsenti, siis see tähendaks tegelikult garanteeritud õpetaja palgatõusu 8,2 protsenti, aga oleks ikkagi samm õiges suunas.
“Aga rahulolust kindlasti ei saa juttu olla, sest meil on õpetajate kriis. Õpetajaid ei tule ametisse, vähemalt piisavalt kvalifikatsiooniga õpetajaid ei tule ja see on suur oht meie haridusele tegelikult ja hariduse kvaliteedile eelkõige,” leidis ta.
Voltri selgitas, et kui praegu on õpetaja palga alammäär 35-tunnise töönädala eest 1820 eurot, siis 10-protsendise palgafondi tõusuga kasvaks see 1970 euroni.
“[Aga] Kui prognoositakse, et järgmine aasta riigi keskmine palk on – mitte kõrgharidusega töötajate, vaid üldine, riigi keskmine on 2200 eurot – ja siis magistriharidusega õpetaja saab järgmine aasta 1970 eurot, siis rääkida, et see oleks väga suur rahulolu õpetajates või ühiskonnas, siis kindlasti seda ei ole. Aga see oleks samm õiges suunas, ehk [kui] siiani, pärast eelmisi riigikogu valimisi, on kogu aeg õpetajate palk vähenenud võrreldes riigi keskmisega, [siis] nüüd see saaks vähemalt õige suuna,” rääkis haridustöötajate liidu juht.
Voltri selgitas ka õpetajate soovi saavutada oma palgaks 120 protsenti Eesti keskmisest.
“See 120 protsenti saavutatakse siis, kui õpetaja [palga] alammäär, mis määrusega kinnitatakse, et see oleks võrdne riigi keskmisega – praegu on see kuskil peaaegu 15 protsendipunkti väiksem kui riigi keskmine. Nii et kui me nüüd saavutaksime järgmine aasta sellise kaheksa koma protsendilise tõusu, siis me jõuaksime võrreldes riigi keskmisega 91 protsendini heal juhul, 90 protsendini – ehk 10 protsendipunkti oleks ikkagi veel minna,” rääkis ta.
“Nii et tegelikult õpetajaskond ootab loomulikult järgmise aasta palgatõusu, aga sama oluline oleks tegelikult see, et me saaksime kindlust ka järgnevate aastate suhtes, et oleks praegustel õpetajatel ja ka nendel, kes õpivad või kaaluvad õppima mine õpetajaks kindlus. Palk on tegelikult ikkagi väga oluline komponent ja praegusel hetkel ta kahjuks ei ole konkurentsivõimeline,” rõhutas Voltri ning viitas sellele, et valitsuse koostatavas riigieelarve strateegias pole pärast 2026. aastat järgmisi palgatõuse õpetajatele ette nähtud.
Voltrit intervjueeris Martha-Beryl Grauberg.