Tundub, et Ansip tegi, mida poliitik tegema pidi – rääkis ja püüdis nõu anda, lihtsalt välja kukkus nii, et nõu Kallasele mõnevõrra kettasse läks.
> Kaja Kallasele ei meeldinud sugugi see, et ma kritiseerisin otsustamatust koroonakriisis lahendamisel. Olen korduvalt saatnud meile ja sõnumeid Kaja Kallasele fraktsiooni listi, milles olen juhtinud tähelepanu, et Eesti hea lähtepositsioon vaktsineerimises hakkab kaduma. Teatavasti oli Eesti vaktsineerimises Euroopa esimeste seas aprilli keskelt mai keskpaigani.
> *Põhimõtteliselt saatis Kaja Kallas teid kukele?*
> Kas see just nii oli, aga mingit adekvaatset reaktsiooni ei järgnenud. Kõigepealt öeldi, et numbrid on valed, siis, et vahed on väikesed ja need teeme kohe tasa. Lõpuks kuulsime, et oleme idaeurooplased, kellest polegi midagi paremat oodata.
Tundub, et võib-olla Kallas mingil hetkel ka mõistis, et tema kasutatav võim (osa võimust ei kõlvanud kasutada, kuna kartis KOV valimistel positsioone kaotada) ei võimalda muud teha, kui Lätile ja Leedule vaikselt järele libiseda… olukorra muutmine nõudnuks mitte tavalise (reaktiivse) poliitiku, vaid veidi kaugemale mõtleva (proaktiivse) poliitiku võtteid.
Mõnesid võtteid, millega olukorda saanuks muuta, identifitseerib Ansip kah, ning ma ei vaidle vastu:
> Mäletame seda kuulsusrikast nädalat, mil 68 000 Astra Zeneca doosi soojaks, oli meil külmkappides veel 203 000 vaktsiinidoosi. Inimesed tahtsid end vaktsineerida, ent neile öeldi kõrgilt, et sõitke bussiga Antslast Tartusse. Sellal oli mujal maailmas oli ammu aru saadud, et vaktsineerimiskeskused – mis teatud ajal töötasid efektiivselt – enam ei toimi, sest kõhklevad inimesed ei võta sellist rännakut ette. Mindi üle vaktsineerimisele kaubakeskustes, pandi käima kaitsesüstimisbussid. Mindi koju vaktsineerima. Saksamaal kaitsesüstiti kiirrongides. Mõeldi välja igasuguseid paindlikke meetodeid.
Kõik tuntud meetmed (peale rongides vaktsineerimise), aga kasutamine algas suure viivega. Arusaamine, et ühiskonnas tõrge on, tuli hilja.
1 comment
Tundub, et Ansip tegi, mida poliitik tegema pidi – rääkis ja püüdis nõu anda, lihtsalt välja kukkus nii, et nõu Kallasele mõnevõrra kettasse läks.
> Kaja Kallasele ei meeldinud sugugi see, et ma kritiseerisin otsustamatust koroonakriisis lahendamisel. Olen korduvalt saatnud meile ja sõnumeid Kaja Kallasele fraktsiooni listi, milles olen juhtinud tähelepanu, et Eesti hea lähtepositsioon vaktsineerimises hakkab kaduma. Teatavasti oli Eesti vaktsineerimises Euroopa esimeste seas aprilli keskelt mai keskpaigani.
> *Põhimõtteliselt saatis Kaja Kallas teid kukele?*
> Kas see just nii oli, aga mingit adekvaatset reaktsiooni ei järgnenud. Kõigepealt öeldi, et numbrid on valed, siis, et vahed on väikesed ja need teeme kohe tasa. Lõpuks kuulsime, et oleme idaeurooplased, kellest polegi midagi paremat oodata.
Tundub, et võib-olla Kallas mingil hetkel ka mõistis, et tema kasutatav võim (osa võimust ei kõlvanud kasutada, kuna kartis KOV valimistel positsioone kaotada) ei võimalda muud teha, kui Lätile ja Leedule vaikselt järele libiseda… olukorra muutmine nõudnuks mitte tavalise (reaktiivse) poliitiku, vaid veidi kaugemale mõtleva (proaktiivse) poliitiku võtteid.
Mõnesid võtteid, millega olukorda saanuks muuta, identifitseerib Ansip kah, ning ma ei vaidle vastu:
> Mäletame seda kuulsusrikast nädalat, mil 68 000 Astra Zeneca doosi soojaks, oli meil külmkappides veel 203 000 vaktsiinidoosi. Inimesed tahtsid end vaktsineerida, ent neile öeldi kõrgilt, et sõitke bussiga Antslast Tartusse. Sellal oli mujal maailmas oli ammu aru saadud, et vaktsineerimiskeskused – mis teatud ajal töötasid efektiivselt – enam ei toimi, sest kõhklevad inimesed ei võta sellist rännakut ette. Mindi üle vaktsineerimisele kaubakeskustes, pandi käima kaitsesüstimisbussid. Mindi koju vaktsineerima. Saksamaal kaitsesüstiti kiirrongides. Mõeldi välja igasuguseid paindlikke meetodeid.
Kõik tuntud meetmed (peale rongides vaktsineerimise), aga kasutamine algas suure viivega. Arusaamine, et ühiskonnas tõrge on, tuli hilja.