20. septembril teatas Eesti peaminister Kristen Michal, et Eesti algatab NATO-s konsultatsioonid vastavalt Põhja-Atlandi lepingu artiklile 4, kuna kolm Vene õhujõudude MiG-31 hävitajat rikkusid Eesti õhuruumi. Samuti kutsus Eesti välisministeerium välja Venemaa ajutise esindaja ja andis talle üle ametliku protestinoodi. Eesti hinnangul lendasid Vene lennukid ligikaudu viie meremiili sügavusele ja viibisid Eesti õhuruumis 12 minutit. Lennukid ei olnud esitanud lennuplaani, nende transponderid olid välja lülitatud ja nad ei suhelnud lennujuhtimiskeskustega, mis muudab ametnike sõnul vähetõenäoliseks, et tegu oli juhusliku eksimusega.

Eesti välisminister Margus Tsahkna nimetas vahejuhtumit pretsedenditult jultunuks ja rõhutas, et see oli juba neljas õhuruumi rikkumine sel aastal. Tema sõnul tuleb Venemaa kasvavale agressiivsusele vastata poliitilise ja majandusliku surve tugevdamisega. Itaalia õhujõudude F-35 hävitajad, mis paiknevad Ämari lennubaasis, tõusid õhku ja saatsid Vene lennukid Eesti õhuruumist välja. NATO kinnitas intsidenti ja nimetas Moskva tegevust vastutustundetuks. Alliansi esindaja kordas NATO valmisolekut kaitsta kõigi liikmesriikide õhuruumi ning rõhutas, et tegu on järjekordse näitega provokatiivsest käitumisest.