Väike palk, kodust eemalviibimine ning pikad tööpäevad kutseliseks sõidukijuhiks õppima ei innusta. Juhtide nappus on kestnud nii Eestis kui ka Euroopas juba aastaid ning muutub aina teravamaks.

Eesti autoettevõtete liidu tegevjuhi Kersten Kattai sõnul on Eestis puudus igat tüüpi sõidukijuhtidest. Vaja oleks bussijuhte, riigisiseste vedude ja kaugsõiduautojuhte.

Nii bussijuhtide kui ka kutseliste veoautojuhtide puudus on transpordisektoris Kattai hinnangul mastaapne probleem. Ta toob esile, et alla 35-aastaseid bussijuhte on vaid alla 3% ja 75% bussijuhte on üle 55-aastased. „Kutsekoja transpordisektori tööjõuvajaduse prognoosi kohaselt vahetub järgmise kümnendi jooksul kaks kolmandikku bussijuhtidest.“

Veosteveos ei ole olukord parem – alla 35-aastaseid juhte on 10% ja üle 55-aastaseid 45%. „Kohalike juhtide puuduse tõttu on maanteel kaupa vedavates Eestis ettevõtetes autojuhina tööl ligikaudu 2000 kolmandate riikide kodanikku,“ ütleb Kattai. „Järgmise kümnendi jooksul on veoautojuhtide asendusvajadus kolmandik praegusest ehk üle 5000 autojuhi.“

https://arileht.delfi.ee/artikkel/120405736/madal-palk-ja-raske-too-soidukijuhid-lahevad-pensionile-jarelkasv-puudub-probleem-suveneb

Mis toimub, töötud? Meil on töötuse määr pendeldamas hetkel 8 ja 9 protsendi vahel ning nüüd, kui suvi on läbi, siis tõenäoliselt tõuseb veelgi. Miks keegi sõidukijuhiks ei lähe? Teid asendavad varsti 2000 + 5000 autojuhti kolmandast maailmast.

by euphoricscrewpine

36 comments
  1. Noored ei ole huvitatud autoga sõitmisest, paljudel pole lubegi.

  2. mul üks naaber alles hiljuti õppis bussijuhiks. naine. 50ndates. mul jäi ka alguses suu lahti kui seda kuulsin, aga miks mitte.. hea amet tegelikult. tänapäeval bussijuht ei pea reisijatega ka enam väga suhtlema, pileteid ei müü ju linnaliini juhid

  3. Aga… äkki… tõstavad siis veidi palka, et meelitada inimesi sellist ametit valima? Mõistan, raske samm iga ettevõtja jaoks aga see on see teine pool turumajanduslikust nõudlusest ja pakkumisest.

  4. Poola firmades juba on hindud jm rahvused roolis. Omadest kogemustest, siis kes see ikka tahab nädalate viisi kuskil euroopas kabiinis elada, saades 80-90 eurot päevas, millest palk on üldiselt miinimum ja ülejäänud päevarahad. Kaotad enda isikliku elu sisuliselt kopikate eest, ise lõpetasin ära selle nalja

  5. Vastus on ju esimeses lõigus olemas.

    >*Väike palk, kodust eemalviibimine ning pikad tööpäevad kutseliseks sõidukijuhiks õppima ei innusta.*

    Samuti on sellised tööl ka omad terviseriskid ehk suuremad kui isegi niisama istuva kontoritööga.

    Naljakas, et kogu aeg jahutakse, et “turg paneb asja/palga paika” jne, aga nii kui kuskil ametikohal ei taheta väikse palgaga/kehvade töötingimustega olla, on kiun lahti.
    Eks varsti äkki isesõitvad autod võtavad üle.

  6. Kehtnas võimalik nii C, CE kui ka D kat täiesti tasuta saada. Riik mingi aeg tahtis küll ära kaotada seda, ei tea kusmaal selle eelnõuga ollakse.

  7. Ehk rail baltica lahendab selle mure ära. Ega rekkaid teedel vähe pole.

  8. Uuri palju D ja C/E kategooria luba maksab, siis uuri, kui palju ametikoolitus maksab. Seejärel uuri auto/bussi juhi palka ja saadki vastuse.

  9. Mis toimub? Pealkirjas on ju selgitatud: Madal palk ja raske töö

  10. *Miks keegi sõidukijuhiks ei lähe? Teid asendavad varsti 2000 + 5000 autojuhti kolmandast maailmast.*

    Aga siin ongi äriline valik. Palgad on selliselt, millega leitakse vajalik hulk töötajaid ehk autojuhte. Kuna madal palk ja raske töö nagu sa ISE ka ütlesid, siis ongi raske leida väiksest riigist nagu Eesti. Lisaks minu teada ei saa sa olla rekkajuht, kui sul pole füüsilist tervist ja muid oskusi juhul, kui tee peal miskit juhtub ja on vaja otsuseid teha (sõltub muidugi ettevõttest kuidas on lahendatud see). Ka ise tuleb mingis osas tegeleda probleemidega kui just ei ole vaja puksiiri jne.

    Aga kokkuvõttes on loodud turuolukord, kus rekkajuhtidele makstakse vähe, sest on leitud töötajaid kasvõi kolmandatest riikidest. Kõik tahavad teenida tulu vahendamise/transpordiga ja teenuse tellija, kelle kaupa veetakse otsib ka kõige odavamat. Kogu see teema ongi selles, et meil on euroopas enamus kohtades kallis kütus ja transport on ka kallim kaupade vedamisel suurte vahemaadega. Tere tulemast rohepöördesse ja kliimahüsteeriasse, kus järjest rohkem makse tõstetakse fosiilsetele.

  11. Tihti ei räägita ühest negatiivsest küljest veel – päevarahad jne võivad rahvusvahelisi vedusi vedades palga päris kauniks teha, aga puhkused ja haiguslehed on meeletu rahaline kaotus.
    Miinimum päevaraha välismaal viibimise eest on 40€ päevas, ehk siis 20 päevaga on see 800€ garanteeritud lisaraha, aga puhkusel ja haiguslehel sulle seda lisatasu ju ei maksta!

  12. Lahendus on 101% olemas, kaugjuhitavad või juhita sõidukid. Aga seda ei juhtu, meil käib praegu arenguvastane võitlus terves maailmas.

    Nii et otsige aga hobuseriistad üles ja harjutage alguseks võimlemishobuse abil vankri rakendamist. Päris hobuseid õnneks on ka, palju. /s /s.

  13. Tean kahte noort juba endist veokijuhti. Mõlemad juhivad nüüd Tallinnas busse. Palk on muidugi veidi madalam, aga töö on kordades rahulikum.

  14. Miks keegi töötutest sõidukijuhiks ei lähe? Kindlasti mõned lähevad. Teisalt aga pole kõigil töötutel lube, et lupsti rooli istuda. Teiseks, kui alustakski B kati tegemisega, siis miskipärast usun, et sellega veel rekka- või bussijuhiks ei saa. Niisamuti, et teha C kategooria lube on tarvis vähemalt aastast B kati juhilubade olemasolu. Ja siin ei arvestata esmaseid lube, nii et see võtab isegi veel kauem aega.

    Ühesõnaga, kes tahab rekkajuhiks minna peab arvestama vähemalt kaheaastase ooteajaga. Et siis teha pikki päevi ja vähe raha.

  15. Tegureid on palju, esiteks graafik – pikalt kodust ära, peale 6 päevast töönädalat, kes nn kodutööl, saavad koju üheks kuni kaheks päevaks.

    Palk- üsna reguleeritud eestis nn 100eurot päev, vahet pole palju tunde sul tol päeval on, palk on ikka sama, olgu sul 10h või 15h päev.

    Olenevalt ettevõtetest, kes teostavad alltööd logistika ettevõtetele, on paika pandud kilomeetritasu, see hõlmabki pigem neid, kes tegelevad terminalist terminali veoga. Km tasust, mis niigi väike, peab ettevõtja maksma autoliisingut, jooksvad remondikulud, kindlustused, kütuse ja juhi palga.

    Ametiühing Eestis naljakoht, kes ei tegele autojuhtide palganumbri suuremaks võitlemise eest.

    Kuna Eestis enamasti autojuhtidel “päevaraha” tähendab seda, et palk, mis lepingus on miinimum, seega puhkuserahad ja haigusrahad pea olematud.

    Autojuhti amet on üks ülereguleeritum amet, iga väiksema rikkumise eest on rasvased trahvid. Sõidad kümmekond minutit end lõhki, trahv. Päev läheb lõhki, trahv. Eesti politsei on väga mihkel pisiasjade eest trahvide välja kirjutamisel.

    Eks tööandjad pigem on ka mugavustsoonis, et kui Eesti juhte ei leia selle raha eest, on muumaalased selle raha eest õnnelikud sõitma.

    Noored pigem lähevad välismaale, kus palgad paremad.

    Source: trustmebro

  16. Unustame ka vastutuse. Bussis nii reisijate kui bussi osas. Tegemist pole lambi tööga.

  17. Vanamajanduse alad polegi populaarsed uuema generatsiooni seas. Eks see tõukab tagant innovatsiooni ja ettevõtted peavadad kohanema või surevad lihtsalt välja.

  18. Olen 27. Töötasin 6 kuud palgiveoki peal. Isiklikult oleksin pigem töötu kui läheksin tagasi.

  19. Mulle meeldib et OP tuimalt ignoreerib vastuseid ja paneb et “aga kas parem on töötu olla”- ausalt öeldes, teatud olukordades on jah parem töötu olla, kui konkreetselt olla ori. Kui ikka maksad peale kas tervises, rahas ja/või ajas, et tööl käia, siis milleks sa üldse käid?

    Ise küll rekkajuht olnud ei ole ja selleks ei saa ka (tervis selline, et jätsin isegi tavalubade lõppastme tegemata- tundsin, et olen liiga ohtlik), aga mõnes mõttes sarnaseid töökohti olen pidanud küll- tõsi, mitte nii raskeid, aga siiski sellist tööd kus vaba aega praktiliselt ei eksisteerinud. Ja see tõepoolest ei ole väärt seda, et tervist retsida lihtsalt selleks, et iga senti lugeda- seda saab ju töötuna ka teha ja isegi tervist säästa.
    Nimelt, alustame algusest: miks keegi meist tööd teeb? Palga pärast. Kui aga palk ei vasta nõuetele, siis ei tasu imestada, et alale inimesi ei leia. Pealegi ei ole rekkajuhi amet selline, et lihtsalt hüppa rooli ja pane minekut. Sul on vaja ikka teatud lubasid (ei ole ju B/C kat!), mis võtavad ajakulu ja ka rahalist väljaminekut- suure tõenäosusega isegi muu töö kõrvalt, sest elada ka vaja. Ehk näeme ära juba ka teise takistuse- sul on vaja juba eelnevalt investeerida antud valdkonda. Töötuna on olukord veelgi raskem ja pigem valitakse mõni teine odavam (nii ajas kui rahas) koolitus, mis aitab parema töö saada.
    Ja muust tööst rääkides ongi siis küsimus, et miks peaks valima just rekkajuhi ameti, kui on ameteid, mis võimaldavad kodus olla ja sama või paremat palka teenida? Seda enam, et rekkajuhi ameti maine on kehvavõitu- pikad rasked tööpäevad, pikk eemalolek ja tihtilugu ka pead n-ö kahe kaardiga sõitma et graafikust kinni pidada, riskides suurte trahvidega, ehk oled kahe tule vahel: kas saad politseilt jama kaela või tööandjalt. Varasemalt aitas seda tasandada just nimelt parem palk, aga kui nüüd enam seda ka ei ole, siis miks peaks keegi selle isegi valima?

    Iroonia on selles, et tegelikult ei oleks raske inimesi tööle tuua, aga see nõuaks tööandjatelt omapoolset panustamist. Kaldun arvama, et lihtsalt parem palk ja tööandjapoolne koolitus või värskete lubade kinni tasumine juba aitaks üsnagi palju. Aga ju siis on lihtsam viriseda, et noored on laisad, kui et loobuda uue paadi või suvila ostmisest ja teenida pikemas perspektiivis rohkem.

  20. Olen selle teemaga natuke kursis ja nagu ma aru saan, on näiteks veosteveos praegu firmade vahel väga tihe konkurents. Kui meie idanaaber alustas täiemahulist sõda Ukrainas, vähenes paljude kaubaveofirmade töömaht ja nad kõik üritavad saada vähemalt mingitki tulu, hoides seetõttu hindu madalal.

    Kui kaubavedude hinnad on madalad (ja nagu ma olen kuulnud, on need praegu isegi odavamad kui kolm aastat tagasi), siis ei saagi autojuhtidele kõrget palka maksta.

    Seega tegelikult ei ole meil puudus autojuhtidest, vaid probleem on pigem selles, et meil on liiga palju kaubaveofirmasid.

  21. Kes saavad, need ikka lähevad autojuhtideks. Teistel aga ei pruugi olla üldse juhiluba või vähemalt vastavat kategooriat. Ka selle viimase olemasolul on lisaks vaja läbida veel ametikoolitus. Ilma nendeta võib tekkida olukord, kus pead esiteks ise (päris kalli) koolituse eest maksma. Mõned firmad küll pakuvad koolitamist, midagi võib Töötukassa kaudu saada ning samuti on võimalik kutsekooli minna (sinna peab muidugi kandideerima, sisse saama ja õpe kestab ajaliselt tunduvalt kauem kui niisama kategooriaid tehes) – mitte ükski neist tasuta variantidest pole aga päris suvalisele inimesele garanteeritud. Lõpuks võtab see kõik aga igal juhul aega ning inimesed loodavad pigem varem veidi kehvemale tööle saada kui mingi ebamäärasema tuleviku peale panustada.

    Loomulikult tuleb mängu ka töögraafik. Bussijuht peab olema valmis kell 4 hommikul kodust ära minema või kell 2 öösel koju saabuma (väikeste laste olemasolul võib võimatu olla), kaugsõiduautojuht pikemat aega kodust ära olema ning kohalike vedude peal kipuvad korraga nii sõidukid, töötingimused kui ka palk kehvemad olema. Prügivedaja peab väga vara ärkama, kitsastes tingimustes suure autoga sõitma (avarii korral on selle põhjustajaks juht, mitte tööandja) ja kogu aeg haisva prügiga tegelema.

    Autojuhi töö puhul võib ka tööandja põhjustatud rikkumiste puhul (näiteks tehniliselt korrast ära sõiduk, ülekaal, puhkeajarikkumised vms) karistada saada juht. Teoorias ei tohi sellist sõidukit juhtima minna ja teoorias peaks tööandja olukorra teavituse järel ära lahendama, aga praktikas teatavad niisugusi asju nõudvad firmad juhtidele, et kui ei sobi, võib ära minna (ja lasevadki ära minna). Samuti on alati ametlikult keelatud liiklusreegleid rikkuda, aga kui juht graafikust maha jääb, on lõpuks tema süüdi – kuigi see pole õigustus, siis kaudselt sunnib see juhte seadust rikkuma. Vastutus aga jääb juhile, sest rikkumine oli lõpuks tema otsus. See ei tähenda, et kõik transpordifirmad täielikult töötajavaenulikud oleks, aga paremad kohad täituvad ruttu (tööjõupuudus võib ju olla, aga olemasolevad töötajad liiguvad sektoris ikka ringi). Lihtsalt tänavalt tööle tulles saad suurema tõenäosusega mingisse probleemsesse kohta.

    Lõpuks ongi nii, et autojuhi tööl on liiga palju miinuseid, mida palk tihtipeale üles ei kaalu. Mõnele sobib, kõigile mitte.

  22. tra kui sa nii passionate oled sel teemal mine sõida ise oma bussiga :DD

  23. Olles ise 5+ aastat raskeveokiga siis võin öelda, et
    – load/koolitused kallid kui just firma kinni ei maksa
    -oleneb tööst aga enamasti päevad 10-12h, on ka vahetustega pluss eraldi öötööd
    -enamasti palk miinimum või ollakse tööl poole kohaga + ülejäänud sullis või päevarahad. Väga vähesed firmad maksavad kogu palga ametlikult
    -haigusrahad/pension/puhkuserahad olematud kui just heasse firmasse tööle ei saa ning ükemus vahe sulas kinni ei maksa
    -sektor on ülereguleeritud seadustega mis hõlmab töö-ja puhkeaega + kogu koorma vastutus lasub enamasti sinul kuigi pluss on see, et kõik on enamasti kindlustatud
    -trahvid koorma kinnitamise eest + ülekaal + digimeeriku rikkumised on karmid
    -väga paljud kaasaarvatud mina ei ole huvitatud 7-12p välismaal autos elamisest 100 euri eest päevas

    Plusse leiab igaüks ise.

  24. Mulle meeldib veoautoga sõita. Palk on madal. Päevad on 9-16 tundi, raske on aru saada mille eest makstakse kas sõitmise või laadimise mõlemat korraga ei saa. Sital käia kuskil ole, elad nagu loom. Haiguslehele ei ole mõtet ka jääda.
    Kui mõned kuud ei ole sõitnud siis hakkab jälle igatsus tekkima, et tahaks nagu rooli tagasi aga noh see palk ei kutsu. Põhipalk on neil 1200 eurot paremates kohtades ja ülejäänd on see söögiraha mida meeldib neile palgaks nimetada.

  25. Eesti probleem ongi kõrged hinnad ja madalad palgad. Jah keskmine number võib ju vägev olla ja siin redditis on ka iga teine mingi puhta rikkur. Reaalsuses peaks suht häbi olema tänasel päeval maksta alla 1500€ brutopalka. Juba sellega elab suht piiripealselt kui soovid vahest midagi lubada ka endale.
    1000€ brutoga oledki lihtsamt mingi ori kes töötab selleks, et oleks voodil katus peakohal.

  26. Probleem ei ole ju ainult sõidukijuhtidega vaid ka muudel aladel.

    Tänapäeval on kõrgelt haritud noori lihtsalt nii palju, et neile ei jätku kohti kontoris ja samas lihtsamale tööle ka ei minda väiksema palga eest.

    Alles oli uudis, et iga viies noor on töötu ja kui CV keskus lahti teha vaatavad vastu tööpakkumised 1300€ bruto jne…

    Eestis ei ole suuri tööstusi mis pakuks noortele kellel pea lahti häid kohti hea palgaga. Kõik noored ei saa IT spetsialistiks, programmeerijaks või arstiks ka ju õppida.

  27. Selle nimi on konkurents ja ennem kui eest kedagi ära ei sure seni ka kedagi peale tulemas ei ole, sest turul ei ole selle teenuse jaoks ruumi. Lisaks on alati võtta võõrtööjõud kelle teenust on odavam sisse osta ja mille vastu teenusepakkuja peab oma hindu kaaluma.

    Lihtsalt valdkonniti on konkurents kas globaalsem või paiksem.

  28. Kõrge elukallidus ja ka uue auto hind on viinud b lubade tegemata jätmiseni. Siit ei tule ka E D K lubade tegijaid, kuigi ka traktori peal võib teenida 5000-7000 kuus. Praegu on ka autot omamata võimatu kodu soetada. Kõik on nii meeletult kallis.

  29. Lihtne ju. Kui piisavalt hulluks läheb olukord, siis küll palgad ka tõusevad.

  30. Kus on kõrge palk ja kerge töö? Viimase aja trend on, et isegi eraettevõtjad saadavad oma firmade töötajad laiali, sulgevad tegevuse ja lähevad avaliku sektori kõrge palga ja kerge töö peale. Milleks pingutada ja stressata kui riigitööl raha jookseb, vastutust pole ja tööd tegema ei pea?

  31. Üks vastus, miks nooremaid inimesi on sellel tööl vähe, on ilmselt ka see, et noorematel on siiski pere. Kui ikka on mitu väikest last (või kasvõi üks), siis väga paljud emad pole just vaimustuses, kui mees on nädalate viisi eemal ja kogu elu on sel perioodil ainult naise õlul. Vanematel meestel, kel lapsed suured, pole seda probleemi.

  32. Töötan riigisisese CE veokijuhina, ütleks ,et mõistliku suhtumisega firmasid on üsna vähe, ettevõtetes kus makstakse väärilist palka ja hoitakse tööaeg mõistlik ei ole juhtide puudust märgata. Teenin 1800€ neto plus preemiad, nädalas 4-5 tööpäeva (kui on pikemad päevad siis 4 päeva, kui lühemad siis 5), autos ei ööbi, hetkel olen rahul.

  33. Tee kõigepealt veoki load ce on jämedalt 1000 euri kutsetunnistuse hind aeti ka krt julmaks oli ka ligi 2k. Siis saad ehk ükskord töõle kus saad igapäevaselt politseiga vägikaigast vedada. Vb ka trahve maksta ja siis kuulõpus vaatad oh lahe 1500 euri palka sai ka

  34. Võin jagada natuke omapoolset kogemust. Mina (33a) lõpetasin eelmine kevad 6 kuulise D-kategooria kursuse (kutsekas tasuta sai, vahetult enne kui täiskasvanute kutseõppele hakati viltu vaatama). Sellest ajast saadik olen vahel lisana tellimusvedusid teinud läbi paari kohaliku ühemehefirma, kui on kellegil häda käes olnud. See selleks.

    Kuu-kaks tagasi mõtlesin, et hakata uut tööd otsima ja saatsin mitmesse bussiettevõttesse CV ja kaaskirja. Tahtsin näha, mis pakuvad.

    Tänaseks päevaks on seis olnud selline, et:

    1) Lux Express saatis kolm nädalat hiljem kirja tagasi, et neil hetkel tööd pakkuda pole ja värbavad pigem kevadel (?)

    2) GoBus ainult pakkus kohalikku liini miinimum summa eest; kusjuures töögraafik oli nii sürr, et 6st hommikul liigud välja, teed oma põksu ära, jõuad linna (kodukohast 50km), ootad seal 4 tundi enamvähem ning siis enne õhtut teed veel mõne tiiru ja tagasi kodukanti, lõpetad kell 7 õhtul. Ja nii enamvähem esmaspäevast reedeni. Ilmselgelt pass.

    3) RTX Lines OÜ, mis on Flixbusi konsernis, on otsinud juba kevadest saadik juhte. Nüüd saatsin teist korda CV. Esimene kord ei vaevunud üldse keegi vastama, teine kord kirjutati tagasi ja küsiti, kui palju pika bussi kogemust on. Vastasin, et natuke aga olen teadlik gabariitidest and so forth. Rohkem tagasisidet ei tulnud. Kuulutus on muideks endiselt üleval ja pakun, et otsivad edaspidigi.

    Kuhugi saatsin veel kirjad laiali, sealt isegi ei vastatud.

    Loo kokkuvõtteks: näha on, et bussijuhid iganevad ära ja palk vähemalt kohalikul maastikul ei motiveeri küll sõitma noort inimest. Aga mõni firma ei taha ise ka hakkajat inimest võttagi, kuna tundub, et põevad, et lõhuvad suure bussi ära. Selge see, firma maine on kaalul iga sõiduga aga siiski. Give the guy a break.

    Ahjaa, saatsin katsetuse mõttes Soome ka paari kohta kirja, sealt hakati kohe huvi tundma. Praegu just ootangi tagasisidet Lapimaalt, kus otsitakse hooajalisi juhte (pool aastat tööd). Palgad paremad, liiklus rahulikum, miks mitte…?

Comments are closed.