Eesti Masinatööstuse Liidu tegevjuhi Andri Harani sõnul keerlevad valimisprogrammid sageli senise liiga vähese raha jaotamise ümber, selle asemel et pakkuda võistlevaid ideid, kuidas linna või valda raha suurel hulgal juurde tuua. Samal ajal on haridus, eakate tugiteenused ja teede korrashoid kõikjal Eestis suure surve all, sest raha napib.
«Tänavustel valimistel on ainsad tõsiselt võetavad kandidaadid need, kes suudavad kirjeldada, kuidas plaanivad omavalitsusse raha juurde tuua. Võtmeks on ettevõtluskeskkond ja ettevõtted, sealhulgas tark tööstus – juba üksainus uus tänapäevane kõrgtehnoloogiline keskkonnasõbralik tehas annab töökohtade, kasvava kohapealse tarbimise ja maksutulu kaudu peaaegu igale omavalitsusele uue hingamise,» selgitas Haran.
Andri Haran tõi valla ja eksportiva tööstuse kohalikule rahvale kasuliku koostöö näidetena välja näiteks Viru-Nigula ja tselluloositööstuse, Elva ja elektroonikatööstuse, Hiiumaa ja plastitööstuse ning Mulgi valla ja puidutööstuse.
Eesti Masinatööstuse Liit ühendab suure lisandväärtusega eksportivaid tipptehnoloogiaettevõtteid ning teadus- ja arendusasutusi. Liidu asjatundjad sõnastasid viis kontrollküsimust, mida igaühel tasub valimisprogramme ja -lubadusi lugedes meeles pidada.
1. Kas programmis sisaldub sõna «tööstus»?
Kuigi eksportiv tark tööstus on juba aastaid olnud Eesti majanduse peamine vedur, puudub murettekitavalt paljudel poliitilistel jõududel endiselt selge ja konkreetne tööstuspoliitika. Paraku on nii, et kui valimisprogrammis üldse sisaldub sõna «tööstus», on seis juba üle keskmise hea. Lisapunkte saab selle eest, kui on juttu targast tööstusest. Vaadates korra kaugemale, juba poolteise aasta pärast ees ootavate Riigikogu valimiste suunas, tasub seda mõtet ka selles kontekstis meeles pidada.