Euroopa Liidus paistab kiirema hinnatõusuga silma vaid Ungari, kus toiduained on kallinenud kümne aastaga küll üle kahe korra, kuid võrdlusportaali Numbeo andmetel on sealne üldine hinnatase Eestiga võrreldes endiselt 22 protsenti madalam.

Samas nähtub Eurostati augusti andmetest, et põhjanaabritele, kellega meile meeldib poe­hindu võrrelda, astume kohe kandadele. Seal on toit kallinenud kümne aastaga vaid 27 protsenti ehk kolm korda aeglasemalt kui Eestis ja meil ei näita toidu hinna kiire tõus kaugeltki raugemist. Mitmed toiduained on niigi juba Soomes odavamad, keskmine palk aga kaks korda kõrgem. Toiduhinnad on samas just kõige olulisemad madalama sissetulekuga leibkondade jaoks, kellel toiduarve moodustab suurema osa kuludest.

Eesti Panga ökonomisti Sulev Perdi sõnul on Eestis ja teistes Balti riikides toiduainete hinna kasv olnud muret tekitavalt kiire. «Enamasti tõstavad kaupmehed hindu, et katta palkade, energiahindade ja muude kulude kallinemist. Seetõttu on järjest tõusnud kaubanduskettide juurdehindlus,» rääkis ta.