See on nüüd minu isiklik arvamus, aga täiesti mõttetu on sellist analüüsi teha. Mitte midagi ütlev. Ma olen enam kui veendunud, et inimesed lähevad sinna poodi ostma, kus parasjagu on temale vajalik toit allahinnatud.

Näiteks, kui ma tahan lõhet, siis teen enne väikese research’i, et kes parasjagu müüb seda kampaaniahinnaga. Ma arvan, et väga paljud teevad sama. Selle lõhe hinna toppimine mingisse “analüüsi” on täiesti mõttetu, sest see hind roteerub niikuinii. Täpselt sama asi on absoluutselt iga muu toiduaine puhul.

Üks asi, mis veel ajas närvi selle artikli puhul, oli see lõik:

“Piimatoodete osas oli odavaim A1000, kuid 500-grammine juust maksis seal hoopis kõige rohkem. Lisaks tuleb arvestada, et Lidli puhul olid müügil vaid 180-grammised või ja kohupiim (teistest poodidest on võrdlusesse võetud 200-grammine pakk).”

Võrrelge siis juba fucking kilohinda selle puhul…

by Killer038

16 comments

  1. Üks asi veel. Pange tabelisse täishinnaga ja soodushinnaga tooted kõrvuti ning võrrelge soodushindadega ostukorvi soodushindadega ja täishinnaga ostukorve täishindadega.

    See, et mingi vend müüb kahepäevase kampaania hinnaga mingit X asja ja siis öelda, et “selle kuu odavaim”… Issand jumal, kes teil seal töötab? Võin vabalt tulla teile konsultandiks. Tean, et käite siin Redditis.

  2. > Ma olen enam kui veendunud, et inimesed lähevad sinna poodi ostma, kus parasjagu on temale vajalik toit allahinnatud.

    Ei ole nii kindel. Osa inimesi – seda küll. Aga mitte enamus. Olen enam kui veendunud 🙂

    Suurel osal inimestest pole aimugi, mis soodustused kuskil poes on, reklaamvoldik lendab prügikasti (vaata korrusmajade postkastide juurde), noorematel on veebis banneripimedus või reklaamibokeerija, lineaarset televisiooni vaatatakse vähem – ja seal on ka miskipärast poodidel kombeks reklaamida nt kurki, limonaadi ja lehtsalatit, mille hind ostukorvis ei moodusta mingit määravat osa, et seepärast poodi vahetada.

    Lõhe-forell ja kohv on aegajalt telereklaamis pildis, aga enamasti hüüab reibas naishääl, et sinine ploom ja laste hambapasta on soooodsalt.

    Lõpuks on paljudel ka oma poe-eelistused ja/või ei hakka seepärast teise linna otsa koperdama, et kaalikas või kanatiib kilost 30 senti soodsamalt saada. Ma ei tea küll kedagi, kes sõidaks Tallinnas või Tartus läbi 4 erinevat ketipoodi, et erinevatest kettidest ostetust paari päeva söök kokku laduda. Makaron siit, porgand sealt, hakkliha kolmandast, piim neljandast.

    Samas – äkki inimesed tõesti teevad seda, lihtsalt mina ei tunne neid.

  3. Ei tea midagi, ma käin selles poes, mis kodule kõige ligemal

  4. Mind huvitab, kas keegi on proovinud 1.99 hinnaga jahvatatud kohvi, mida teistes poodides müüakse, aga Selveris mitte (ja mis teeb nende korvi märksa kallimaks)? Kuidas maitseb?

  5. Nii Postimehe kui ka Delfi võrdlustest ilmneb, et Lidl on nüüd kallimate poodide seas. Arvestades, et Lidl Eestil on nüüd aastatega minu teada üle 100 miljoni kahjumit kogunenud ja eelmisel aastal vähenes käive ja niigi suur kahjum süvenes (-25 miljonit), siis tundub, et Lidl on odavpoekontseptsiooni osas alla andnud ja otsustanud kahjumit hinnatõusude teel vähendama hakata. Eesti hinnatundlikul turul on see aga riskantne tee.

  6. Pigen ajab närvi, et infomatiivses vaates ei ole pingereas asjad, vaid lihtaalt järjestiku

  7. Pole A1000 kunagi käinud, kas seal tuleb rublades maksta?

    a1000 ostukorv 6141,24 rubla*

    ilma lõheta, mis on delfi arvates elementaarne toiduaine.

  8. Ma ei tea millel see veendumus põhineb. Kindlasti on inimesi kelle jaoks on mõistlik ja vajalik selliselt dealhuntimas käia, aga vaadates kuidas poeketid järjest üksteise kõrvale neid ehitavad, et mitte klientuuri kaotada, siis valdavalt loeb ainult lähedus/mugavus.

  9. Just vastupidi. Ma ei lähe teise poodi et osta nt lõhet soodukaga vaid käin enam vähem lähimas poes kodule ja ostan soodukaga tooteid. Kui nt lõhe seal kunagi soodukaga pole siis ei osta seda ka kunagi.

    Erandina kui lähim pood kodule ongi selver või mõni muu kallim pood, siis lähen järgmisse mis on tavaliselt odavam.

  10. Enamus inimesi kohe kindlasti ei lähe erinevatesse poodidesse, et osta siis sealt just seda kaupa, mis seal parasjagu alla hinnatud. Natuke naeruväärne, et sa isegi usud seda.

  11. Ma vaatan ikka soodukate järgi. Nii mõnigi toode jääb poodi ka kui soodukat pole (nt sulatatud juustu ostan ainult soodukaga, aga siis ostan ka hunniku valmis kohe). Selles suhtes küll pole vahet millises poes käin, linna on hea jupp maad ja nagunii käin autoga, seega lähen sinna kus paremad soodukad on. Hea abimees on see tarbi targalt äpp, kohe näed ära millises poes on vajalik kaup kõige soodsam parasjagu.

  12. Kala, liha, õli, poolfabrikaadid jne. on kõige odavam osta tuttava kaudu, kes töötab hulgilaos ja saab oma töötaja soodust. Vähemalt meie teeme nii. 🤪

  14. See on rohkem suunatud inimestele kes Äripäeva loevad. Nad veel ei otsi soodukaid.

  15. Suurem osa inimesi käib ikka seal kus on kõige mugavamalt ligipääsetav pood. See on mingi fantaasia, et kõik elavad oma elu hullult minmaxides koguaeg.

  16. Ma ostan küll toitu sellest poest, mis mulle mugav ja lähedal on.

Comments are closed.