>Tööandjate ja ametiühingute esindajad alustasid alampalga tõstmise läbirääkimisi, kuid kokkuleppeni jõudmine võtab veel aega. Valitsuse poolt 2023. aastal lubatud 1000-eurose alampalgani 2027. aastaks veel ei jõuta ning **majandusminister Erkki Keldo sõnul ei peaks valitsus sellesse protsessi üldse sekkuma.**
>Kolm aastat tagasi sõlmitud hea tahte kokkuleppe järgi pidi alampalk järk-järgulise tõstmisega jõudma 2027. aastal 50 protsendini keskmisest palgast. Mullu pikendati kokkulepet aasta võrra. Uue kasvuplaani järgi tõuseks alampalk järgmisel aastal umbes saja euro võrra, jäädes veidi alla tuhande euro.
>**Tööandjate hinnangul selle tasemeni tõenäoliselt ei jõuta ja alampalga kasv võiks pigem liikuda sarnases tempos teiste sissetulekutega.**
>Reformierakonna, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatide 2023. aastal sõlmitud koalitsioonileppesse kirjutati alampalga kiire tõus ka sisse, kuid **sotside väljaheitmise järel valitsus enam sellesse arutellu otseselt sekkuda ei soovi**. Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo (Reformierakond) sõnul peab kokkuleppeni jõudmine jääma rangelt tööturu osapoole vahele.
>”Valitsuse poolt kindlasti mingisugust täiendavat survestamist või mõjutamist ei ole. Aga eks me peame tervikuna vaatama üldist ühiskondlikku olu. **Seda, et alampalk kuidagi tootlikkusest kiiremini väga ei liiguks.** Teistpidiselt on ju ka inimeste hakkamasaamine, elukalliduse küsimus – sellepärast see kahepoolne kokkulepe tavaliselt tahetaksegi kokku leppida, et vaadataks mõlemat osapoolt,” tõdes Keldo.
Tööandjate keskliidu meelest peaks alampalk kasvama ainult sama palju kui teised sissetulekud. Eeldatavasti on jutt keskmisest palgast.
Reformierakondlasest majandusministri Erkki Keldo arvates ei tohiks see üldse kasvada oluliselt kiiremini kui tootlikkus (mis viimastel aastatel kasvas veelgi aeglasemalt kui keskmine palk).
Seega sisuliselt nii tööandjad kui valitsus on taganemas 2023. aastal riigi, ametiühingute ja tööandjate vahel sõlmitud kokkuleppest, mille järgi miinimumpalga suhe keskmisse palka peab paranema.
Eurostati andmetel oli 2022. aasta seisuga miinimumpalga suhe sissetulekute mediaani Eestis üks madalamaid EL-is, jagades viimast kohta Lätiga.
Hakkab jälle pihta alampalgaliste mõnitamine, kui alampalk 100€ võrra ei tõuse. Inimesed on väsinud sellest 10 -15% palgatõusudest. 2023 aasta kokkulepe tuleb taastada ja käiku lasta.
Alampalga võib tõsta ka 1500 euroni kui selle töö tootlikus ülejäänud maailmaga konkureerida suudab või kohalik tarbija on nõus selle eest maksma.
4 comments
>Tööandjate ja ametiühingute esindajad alustasid alampalga tõstmise läbirääkimisi, kuid kokkuleppeni jõudmine võtab veel aega. Valitsuse poolt 2023. aastal lubatud 1000-eurose alampalgani 2027. aastaks veel ei jõuta ning **majandusminister Erkki Keldo sõnul ei peaks valitsus sellesse protsessi üldse sekkuma.**
>Kolm aastat tagasi sõlmitud hea tahte kokkuleppe järgi pidi alampalk järk-järgulise tõstmisega jõudma 2027. aastal 50 protsendini keskmisest palgast. Mullu pikendati kokkulepet aasta võrra. Uue kasvuplaani järgi tõuseks alampalk järgmisel aastal umbes saja euro võrra, jäädes veidi alla tuhande euro.
>**Tööandjate hinnangul selle tasemeni tõenäoliselt ei jõuta ja alampalga kasv võiks pigem liikuda sarnases tempos teiste sissetulekutega.**
>Reformierakonna, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatide 2023. aastal sõlmitud koalitsioonileppesse kirjutati alampalga kiire tõus ka sisse, kuid **sotside väljaheitmise järel valitsus enam sellesse arutellu otseselt sekkuda ei soovi**. Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo (Reformierakond) sõnul peab kokkuleppeni jõudmine jääma rangelt tööturu osapoole vahele.
>”Valitsuse poolt kindlasti mingisugust täiendavat survestamist või mõjutamist ei ole. Aga eks me peame tervikuna vaatama üldist ühiskondlikku olu. **Seda, et alampalk kuidagi tootlikkusest kiiremini väga ei liiguks.** Teistpidiselt on ju ka inimeste hakkamasaamine, elukalliduse küsimus – sellepärast see kahepoolne kokkulepe tavaliselt tahetaksegi kokku leppida, et vaadataks mõlemat osapoolt,” tõdes Keldo.
Tööandjate keskliidu meelest peaks alampalk kasvama ainult sama palju kui teised sissetulekud. Eeldatavasti on jutt keskmisest palgast.
Reformierakondlasest majandusministri Erkki Keldo arvates ei tohiks see üldse kasvada oluliselt kiiremini kui tootlikkus (mis viimastel aastatel kasvas veelgi aeglasemalt kui keskmine palk).
Seega sisuliselt nii tööandjad kui valitsus on taganemas 2023. aastal riigi, ametiühingute ja tööandjate vahel sõlmitud kokkuleppest, mille järgi miinimumpalga suhe keskmisse palka peab paranema.
Eurostati andmetel oli 2022. aasta seisuga miinimumpalga suhe sissetulekute mediaani Eestis üks madalamaid EL-is, jagades viimast kohta Lätiga.
https://preview.redd.it/zcdtwiqci4tf1.png?width=1148&format=png&auto=webp&s=86ca4fdb8f4e10fa4f18d2dab251d2951ee79ae9
Ühtlasi oli riikliku miinimumpalga ostujõud Eestis 2025. aasta juulikuu seisuga EL-i madalaim, kui uskuda Eurostati andmeid.
[https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php?title=Minimum_wage_statistics](https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php?title=Minimum_wage_statistics)
17 eurot siit ma tulen!
Hakkab jälle pihta alampalgaliste mõnitamine, kui alampalk 100€ võrra ei tõuse. Inimesed on väsinud sellest 10 -15% palgatõusudest. 2023 aasta kokkulepe tuleb taastada ja käiku lasta.
Alampalga võib tõsta ka 1500 euroni kui selle töö tootlikus ülejäänud maailmaga konkureerida suudab või kohalik tarbija on nõus selle eest maksma.
Comments are closed.