Kui paljud siit on sihtotstarbeliselt leibkonna moodustanud?
Nõuame vaeste tundengite toetamist maksumüüri taga olevate artiklite jagamisega!
Allakirjutanud:
Need samad vaesed tudengid
>”Teen ettepaneku kaotada lausaline vajaduspõhise toetuse maksmine kuni 24aastastele üliõpilastele, kelle pereliikmete sissetulek väike, kirjutab Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel.”
Absoluutselt ei.
Esiteks:
Isiklikult tänu sellele süsteemile mina sain ülikoolis käidud ja üle keskmise teenima hakkata. Minu ema teenib ikka miinimum palka. Aga tänu minu suuremale palka saan pakuda endale ja minu lähedastele vajadusel rahalist abi pakkuda ja nad ei pea vaesuses ja tervise probleeme kannatada.
Teiseks:
See toetus ei olnud nii suur. Ma pidin ülikooli ajal poole kohaga tööd tegema + toetus, ehk samal ajal kui rikkamad inimesed panid pidu ja koolist välja kukkusid siis mina rügasin tööd. Minu sugused inimesed kes on vaesust tundnud tahavad parema elupoole pürgida.
Kolmandaks:
Üks asi miks ma alati kiitnud eesti riigi kohta on see, et peremajanduslik olukord ei takista inimese kooli ja karjääri redelit niipalju kui teistes riikides – oleneb inimeste enda tahtmistest ja käitumistest
See rumalus, mis siit artiklist peegeldub, võiks olla justkui uskumatu Äripäeva peatoimetaja kohta, samas Äripäeva juhtkirju arvestades on juba pikalt olnud tajuda, et selle ajakirjandusväljaande toimetuse arusaam majandusest ja ühiskonnast on lünklik.
Ühelt poolt leiab siit sellise klišee, mis esmapilgul võiks mõjuda satiirina. Üliõpilased, kes te seda loete – toetused teevad teile karuteene, sest te saate “mitte midagi tegemise eest” riigilt raha ja kaotate tööharjumuse. Kas teil on tõepoolest jultumus keskenduda maksumaksja raha eest õpingutele? Tööle, raisad! Seda muidugi EL-i ühe kõrgeima tööpuudusega ja viletsaima elatustasemega riigis. Aga vinguda ei tohi, vingumine teeb veel vaesemaks!
Teisalt veel jaburam on viide, et see aitavat kuidagi Eesti kõrge noorte tööpuudusega tegeleda. Ma ei tea, kas Meelis Mandel täpselt mõistab, kuidas tööpuudust mõõdetakse, aga selle hulka *ei lähe* üliõpilased, kes aktiivselt tööd ei otsi. Seega, kui sa lükkad turule, kus juba iga neljas tööotsija tööd ei leia, tööotsijaid juurde, siis tööpuudus hoopis suureneb, mitte ei vähene.
Anekdootlik näide, aga ehk annab teistsuguse pildi:
Tean 4 inimest, kes ülikooli ajal tegid fiktiivabielu, sest olenemata vanemate rahalisest olukorrast neilt rahalist tuge ei saanud. Neist vähemalt 2 oleks selle toetuseta ülikooli pooleli jätnud vähemalt aastaks.
Praeguseks on neist 1 arst, 1 seeniori tasemel tarkvaraarendaja tehisintellekti teemal, 1 keemia doktorant ja 1 õpetaja. Kõik töötavad Eestis.
Kuna mul baka käes, siis võiks toetused ära kaotada. #iroonia #fcuk mandel
Sai ka omal ajal (2010) ülikooli mindud, käed taskus ning polnud mingitki abi vanematelt. Ei tulnud pähegi, et sellist asja nagu toetust lunida kui pole ise veel maksegi maksnud. Saigi mingi ront ruum üüritud ja laos roklat lükatud ning iseseisvalt õpitud need loengu materjalid, kuhu lihtsalt graafiku tõttu ei jõudnud.
Krdi mugav küll see üliõpilase elu tänapäeval kui mingeid võltsabielusid tehakse, et teistelt raha rottida kuna ei viitsita tööl käia.
8 comments
Wow järjekordne out of touch boomeri arvamus.
https://pastebin.com/e8pgzjjM
Kui paljud siit on sihtotstarbeliselt leibkonna moodustanud?
Nõuame vaeste tundengite toetamist maksumüüri taga olevate artiklite jagamisega!
Allakirjutanud:
Need samad vaesed tudengid
>”Teen ettepaneku kaotada lausaline vajaduspõhise toetuse maksmine kuni 24aastastele üliõpilastele, kelle pereliikmete sissetulek väike, kirjutab Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel.”
Absoluutselt ei.
Esiteks:
Isiklikult tänu sellele süsteemile mina sain ülikoolis käidud ja üle keskmise teenima hakkata. Minu ema teenib ikka miinimum palka. Aga tänu minu suuremale palka saan pakuda endale ja minu lähedastele vajadusel rahalist abi pakkuda ja nad ei pea vaesuses ja tervise probleeme kannatada.
Teiseks:
See toetus ei olnud nii suur. Ma pidin ülikooli ajal poole kohaga tööd tegema + toetus, ehk samal ajal kui rikkamad inimesed panid pidu ja koolist välja kukkusid siis mina rügasin tööd. Minu sugused inimesed kes on vaesust tundnud tahavad parema elupoole pürgida.
Kolmandaks:
Üks asi miks ma alati kiitnud eesti riigi kohta on see, et peremajanduslik olukord ei takista inimese kooli ja karjääri redelit niipalju kui teistes riikides – oleneb inimeste enda tahtmistest ja käitumistest
See rumalus, mis siit artiklist peegeldub, võiks olla justkui uskumatu Äripäeva peatoimetaja kohta, samas Äripäeva juhtkirju arvestades on juba pikalt olnud tajuda, et selle ajakirjandusväljaande toimetuse arusaam majandusest ja ühiskonnast on lünklik.
Ühelt poolt leiab siit sellise klišee, mis esmapilgul võiks mõjuda satiirina. Üliõpilased, kes te seda loete – toetused teevad teile karuteene, sest te saate “mitte midagi tegemise eest” riigilt raha ja kaotate tööharjumuse. Kas teil on tõepoolest jultumus keskenduda maksumaksja raha eest õpingutele? Tööle, raisad! Seda muidugi EL-i ühe kõrgeima tööpuudusega ja viletsaima elatustasemega riigis. Aga vinguda ei tohi, vingumine teeb veel vaesemaks!
Teisalt veel jaburam on viide, et see aitavat kuidagi Eesti kõrge noorte tööpuudusega tegeleda. Ma ei tea, kas Meelis Mandel täpselt mõistab, kuidas tööpuudust mõõdetakse, aga selle hulka *ei lähe* üliõpilased, kes aktiivselt tööd ei otsi. Seega, kui sa lükkad turule, kus juba iga neljas tööotsija tööd ei leia, tööotsijaid juurde, siis tööpuudus hoopis suureneb, mitte ei vähene.
Anekdootlik näide, aga ehk annab teistsuguse pildi:
Tean 4 inimest, kes ülikooli ajal tegid fiktiivabielu, sest olenemata vanemate rahalisest olukorrast neilt rahalist tuge ei saanud. Neist vähemalt 2 oleks selle toetuseta ülikooli pooleli jätnud vähemalt aastaks.
Praeguseks on neist 1 arst, 1 seeniori tasemel tarkvaraarendaja tehisintellekti teemal, 1 keemia doktorant ja 1 õpetaja. Kõik töötavad Eestis.
Kuna mul baka käes, siis võiks toetused ära kaotada. #iroonia #fcuk mandel
Sai ka omal ajal (2010) ülikooli mindud, käed taskus ning polnud mingitki abi vanematelt. Ei tulnud pähegi, et sellist asja nagu toetust lunida kui pole ise veel maksegi maksnud. Saigi mingi ront ruum üüritud ja laos roklat lükatud ning iseseisvalt õpitud need loengu materjalid, kuhu lihtsalt graafiku tõttu ei jõudnud.
Krdi mugav küll see üliõpilase elu tänapäeval kui mingeid võltsabielusid tehakse, et teistelt raha rottida kuna ei viitsita tööl käia.
Comments are closed.