Eks alkoholiga ongi paljudel inimestel selline „kõik või mitte midagi“ suhe, mis tegelikult pole üldse hea. Ise õnneks ei lasknud sellel lõbustusel täielikuks alkoholismiks areneda, aga pärast pea 15 aastat aastat kestnud, 30ndate keskpaigani, igal nädalavahetusel kaks-kolm korda joomist, oli selle peaaegu täielik maha jätmine üks parimaid otsuseid üldse. Lisaks nädalavahetustele juhtus joomist ka tööpäevade keskel.
Pärast loobumist on muutused olnud märgatavad- uni on parem, päevane väsimus kadunud, enesekindlus ja motivatsioon on kõvasti tõusnud. Vahel harva, kord kvartalis, juhtub mõni „apsakas“, ja iga kord tuleb seejärel meelde, miks ma üldse loobusin.
Rääkimata muidugi rahalisest poolest, praegu läheks üks õhtu linnas julgelt 100–150 eurot maksma. Joogid, taksod, hommikune toidutellimus, pluss purjus peaga teistele välja tegemine, sest raha kaotab igasuguse väärtuse. Lisad sinna kohalikult diilerilt veel väikese turgutuse juurde on summa veel omakorda +150.
Väga kahju ja on suur tõenäosus, et seekord saab pidama alles teisel pool.
Kas Jan on meil ainukene joomasportlane? Jutust jääb mulje et jagab asja, varasem kogemus on ka. Hetkel tundub et teeb intervalltreeningut.
Äkki tegeleb Eesti ujumise ja auto-motosõiduga
Alkoholismiga on paraku see teema, et ole kasvõi 10 aastat kaine, aga kui korra kuskil mekkida saab, siis kukud jälle tsüklisse. Ravimatu haigus.
7 comments
Hell yeah
Eks alkoholiga ongi paljudel inimestel selline „kõik või mitte midagi“ suhe, mis tegelikult pole üldse hea. Ise õnneks ei lasknud sellel lõbustusel täielikuks alkoholismiks areneda, aga pärast pea 15 aastat aastat kestnud, 30ndate keskpaigani, igal nädalavahetusel kaks-kolm korda joomist, oli selle peaaegu täielik maha jätmine üks parimaid otsuseid üldse. Lisaks nädalavahetustele juhtus joomist ka tööpäevade keskel.
Pärast loobumist on muutused olnud märgatavad- uni on parem, päevane väsimus kadunud, enesekindlus ja motivatsioon on kõvasti tõusnud. Vahel harva, kord kvartalis, juhtub mõni „apsakas“, ja iga kord tuleb seejärel meelde, miks ma üldse loobusin.
Rääkimata muidugi rahalisest poolest, praegu läheks üks õhtu linnas julgelt 100–150 eurot maksma. Joogid, taksod, hommikune toidutellimus, pluss purjus peaga teistele välja tegemine, sest raha kaotab igasuguse väärtuse. Lisad sinna kohalikult diilerilt veel väikese turgutuse juurde on summa veel omakorda +150.
Väga kahju ja on suur tõenäosus, et seekord saab pidama alles teisel pool.
Kas Jan on meil ainukene joomasportlane? Jutust jääb mulje et jagab asja, varasem kogemus on ka. Hetkel tundub et teeb intervalltreeningut.
Äkki tegeleb Eesti ujumise ja auto-motosõiduga
Alkoholismiga on paraku see teema, et ole kasvõi 10 aastat kaine, aga kui korra kuskil mekkida saab, siis kukud jälle tsüklisse. Ravimatu haigus.
See oli eelmine aasta, update leiab 28 aprilli saatest https://jupiter.err.ee/1609669838/ringvaade
Comments are closed.