Kokku registreeriti Eestis samal aastal 9196 vähi esmasjuhtu, neist 50,4% naistel ja 49,6% meestel. Kuigi rinnavähk on valdavalt naiste haigus, diagnoositi TAI Vähiregistri andmetel 2022. aastal rinnavähk ka 6 mehel ja rahvusvahelises praktikas moodustavad mehed vähem kui 1% rinnavähijuhtudest. See tuletab meelde, et haigus võib tabada ka mehi, kuigi juhtude arv on väike.
Vaatamata sellele, et rinnavähki haigestunute arv on suur, on varakult avastatud haigus tervistavalt ravitav. Eestis on oluliselt arenenud sõeluuringusüsteem: mammograafias osalemine on tõusnud 65%-ni, mis on märgatav kasv võrreldes varasemate aastatega. Eesmärk on jõuda vähemalt 70%-ni, mis aitaks päästa veelgi rohkem naiste elusid.
Alates 2024. aastast laiendati sihtrühma ning nüüd kutsutakse rinnavähi sõeluuringule ka naisi kuni 74. eluaastani. Tervisekassa kutsub 2025. aastal tasuta rinnavähi sõeluuringule kõiki naisi sünniaastaga 1951, 1953, 1955, 1957, 1959, 1961, 1963, 1965, 1967, 1969, 1971, 1973, 1975. Naisi oodatakse osalema sõeluuringus ka Eesti Vähiliidu mammograafiabussis, mida saab koostöös Viljandi haiglaga külastada oma kodukoha lähedal üle Eesti.
Kuigi varajases staadiumis avastatud rinnavähk on väga sageli ravitav, tuleb tähelepanu pöörata ka metastaatilisele rinnavähile. See tähendab, et vähk on levinud teistesse organitesse või kudedesse, näiteks luudesse, kopsudesse või maksa. Metastaatilisest rinnavähist ei ole võimalik täielikult tervistuda, kuid kaasaegne ravi aitab haigust pikalt kontrolli all hoida. Maailmas räägitakse üha enam uuenduslikest ravivõimalustest, nagu sihtmärkravi, immuunravi ja antikeha-ravimi konjugaatide kasutamine, mis aitavad pikendada patsientide eluiga ja säilitada head elukvaliteeti. Ka Eestis on kasutusel kaasaegsed ravimeetodid, mis lisaks eluea pikendamisele võimaldavad inimestel väga sageli elada täisväärtuslikku elu koos oma lähedastega.