Eesti Ametiühingute Keskliit: enne kui tuua välismaalt sisse võõrtööjõudu, tuleks keskenduda kohalike aitamisele

by EstonianLib

9 comments

  1. Aga mis sa teed kui kohalikel pole sobivaid oskusi või nad ei taha teatud töid teha? Ja enne kui tullakse karjuma, et tõsta palka, siis see ei tööta kui selle tõttu peab toote hinda vastavalt tõstma ja kliendid minema lähevad selle tõttu. Parem siis juba ettevõtte kinni panna ja töökohtadest (maksudest) üldse ilma jääda?

  3. Rohkem Ukraina noormehi eestisse! Tooge kõik siia, et integreeruksime kiiremini selle vene keelega

  4. Kas keegi oskab selgitada, kuidas inimesed satuvad olukorda, kus nad teenivad 1700 eurot (see 80% keskmisest, mille üle seal kurdetakse)?

    Ei tunne ise ühtegi sellist inimest. Et kas see on viitsimise probleem, või pea tõesti ei võta, või mis kamm on?

  5. See protsess on sama mis lääne riikides toimus ammuilma, kui kohalik ei soovi enam “kehva” tööd teha: koristus, raske füüsiline töö jms. Vaid soovib enda riigis mugavalt lihtsat tööd teha. Selleks et kohalik saaks enda mugavat elu elada on vaja et keegi selle kehvema töö ikkagi ära teeks. Või mis lahendus on härra/proua ametiühingu keskliit? Hakkame graafiku alusel Kõik paar tundi nädalas neid ühiskondlikke vajalikke töid tasuta tegema, et riik eksisteerida saaks praeguste vajadustega?

  6. Ma arvan, et see teema ei mõjuta otseselt IT-sektorit, sest seal on omad kvoodid ja reeglid, aga tahaks veidi anda aimu ka sellest, milline on IT-sektori reaalsus praegu. Turg on Eestis ikka päris nukker. Enda ja tuttavate kogemuse põhjal võib tööotsing võtta vabalt 6+ kuud, enne kui üldse mingi pakkumise saad – ja selleks ajaks oled juba nii meeleheitel, et võtad vastu ükskõik mida.

    Kõige hullem osa on aga värbamisprotsessid. Kandideerid, ja siis on vaikus nädalaid või isegi kuid – kui üldse keegi kunagi vastab. Nendest vähestest (ehk 15–20%), kes lõpuks intervjuule kutsuvad, tahavad enamus, et teeksid mingi mahuka kodutöö. Kui see tehtud, siis järgneb “tehniline intervjuu”, kus kaks inimest istuvad vastas ja üritavad sind laivis murda.

    Ausalt, ma ei saa aru, miks see üldse vajalik on – eriti kui see pole kuidagi seotud sellega, mida sa päriselt tööpäevas tegema hakkaksid. Selline 2vs1 “live coding” intervjuu ei näita tegelikult mitte midagi muud peale selle, kui hästi keegi suudab stressis koodi kirjutada. Ja pärast kõike seda tuleb lõpuks veel mingi üsna nõrk pakkumine.

    Pole ime, et inimesed on rahulolematud. Ja jah – just selliseid protsesse teevad näiteks Wise ja Bolt.

  7. Võõrtööjõuga on minu arust mitu eri profiili:

    * (Tipp)spetsialistid, keda siinsetest inimestest pole võimalik piisava kiirusega välja koolitada – seni kuni piisava pädevuse saavutab, on turg juba muutunud, ning vajadus konkreetselt selliste oskuste ja teadmiste järgi kadunud. Nende importimist ei tohiks takistada. 

    * Madalapalgalised teenindajad, juhutööd, taksojuhid ja boldikullerid. Ma arvan, et selle nishi puudujääki täidavad suht edukalt ka ajutiselt siin elavad (välis)üliõpilased, lõbusad ennast otsivad maailmarändurid ja muud sellised, ning neile peaks seda võimaldama

    * Igasugu etnilisi restorane ja kebabiputkasid rajavad tüübid. No kui nad oma ettevõtte teevad ja siin makse maksavad, siis ka normaalne

    * Töölised, keda saaks siin ks välja koolitada või kohalike hulgast palgata, aga… see pole nii kasumlik. Ja selliste tegelaste sissetoomist võiks piirata küll. Mitte sellepärast, et oleks probleemiks välismaalased kui sellised, vaid sellepärast, et see tekitab palgasurve ka kodanike palkade vähendamiseks. 

  8. Kui eestlased käisid Soomes tööl, peeti seda loomulikuks ja arukaks sammuks parema elu nimel. Aga kui keegi soovib tulla Eestisse samal põhjusel, tekib äkki vastumeelsus. Pole silmakirjalik veidi? Ise tahame vabadust liikuda ja töötada teistes riikides, aga ei taha tunnistada, et teised soovivad sama.

  9. Riigil võiks olla mingi mega tehisaru, mis viib kokku töötu kodaniku inimkapitali profiili ja ettevõtte tööjõunõudluse profiili. Andmed nagu on olemas, haridus EHIS-ses, töötamised TÖR-is ja sotsiaalmaksu laekumised EMTA-s. Ehk kaetud on haridus, töökogemus ja palk. Teisalt on ettevõtted Äriregistris, töökuulutused Töötukassas, st saab teada ettevõtte profiili ning täpsema tööjõuvajaduse. Loo ainult mingi tehiaru, mis need erinevad andmebaasid kokku viib, teeb seal mustas kastis nats surra-murra ja voila – töötul on tööd ja ettevõttel on töötaja.

Comments are closed.