Kohalike valimiste tulemus võib viia patiseisuni presidendivalimistel | Eesti

Presidendivalimised toimuvad eeldatavasti tulevase aasta suve lõpus. Riigikogus äravalimiseks peab kandidaat saama riigikogu koosseisu kahekolmandikulise enamuse. Juhul kui presidenti ei õnnestu riigikogus kolme hääletusvooru jooksul ära valida, kutsub riigikogu esimees kokku valimiskogu, mis koosneb riigikogu liikmetest ja kohaliku omavalitsuse volikogude esindajatest.

2021. aasta presidendivalimistel – kus president valiti riigikogus ära ja valimiskogu kokku ei kutsutud –, oleks valimiskogu suurus olnud 208 liiget. Kui elanike struktuur oluliselt ei muutu, on ka järgmisel aastal samas suurusjärgus valimiskogu liikmeid ehk volikogude esindajaid on veidi rohkem kui riigikogu liikmeid.

Kantar Emori uuringujuht Aivar Voog rääkis ERR-ile, et prognooside järgi teevad KOV valimistel tugevama tulemuse konservatiivsed opositsioonierakonnad.

“Hästi palju saab seal olema halli tsooni – üle paarikümne protsendi võitjatest on valimisliidud. Praegune seis näitab, et Keskerakond, Isamaa ja EKRE on palju tugevamad kui Reformierakond, Eesti 200 ja sotsid,” kommenteeris Voog.

Voog märkis, et riigikogus oleks praegusel koalitsioonil, koos potentsiaalsete liitlastega ehk sotside ja fraktsiooni mittekuuluvate saadikutega, peaaegu kaks kolmandikku häältest.

“Kui koalitsioon tahab oma tahtega määrata presidenti, siis nad peaksid leidma koalitsiooni kas siis sotside või fraktsiooni mittekuuluvate saadikutega,” sõnas Voog.

Valimiskogus olevate volikoguliikmete seas oleks selge ülekaal aga konservatiivsematel jõududel.

“Praeguste uuringute järgi võidab selgelt kohalikud valimised Keskerakond – ka üle Eesti –, Isamaa on teisel kohal ja EKRE kolmandal. Selline konservatiivsem seltskond oleks valimiskogus selges ülekaalus,” sõnas Voog.

Voog rääkis, et koalitsiooni vähene esindatus valimiskogus olevate volikoguliikmete seas võib viia patiseisuni. “Kui natuke rohkem tuleb kohalikest omavalitsustest ja seal on ülekaalus konservatiivsed jõud, siis valimiskogus on enam-vähem patiseis. See hakkab sõltuma hallist tsoonist ehk nendest, kes ei kuulu kusagile fraktsiooni või kes on valimisliitude esindajad,” lisas ta.

“Halli tsoonis olevad valimisliitude esindajad on kindlasti mingi osas ka mingi valimiseelistusega või parteilise eelistusega. Aga enne valimistulemuste selgumist on raske selle üle spekuleerida,” sõnas Voog.

Politoloog Tõnis Saarts märkis, et kui Reformierakond peaks valimistel kaotama, saab erakond seda kompenseerida sellega, et neil on riigikogus palju kohti. “Loomulikult neile meeldiks see, et neil kohalikel valimistel läheb hästi ja nende jõuõlg oleks veelgi suurem, aga tänu suurele riigikogu esindatusele eeldatavalt see partei ei lagune aasta jooksul.”

Enne presidendikandidaatide selgumist on Saartsi sõnul keeruline prognoosida kohalike valimiste mõju tulevastele presidendivalimistele.

“See kõik mõjutab sellisel juhul, kui on tõesti sellised valimised, kus igal parteil on oma kandidaat ja üritatakse sellega lõpuni välja minna. Aga me ei saa välistada seda, et eelnevalt tehakse teatud kokkulepped ja ei ole välistatud ka isegi see, et riigikogus valitakse ära, kuigi sel korral võib-olla see on vähemtõenäolisem,” rääkis Saarts.

Kompromisskandidaati Saartsi sõnul praegu silmapiiril ei ole. “Ega Alar Karist ka ei ennustatud kuskil aasta aega varem, aga ometi valiti ta ära,” lisas ta.

Karise tagasivalimist riigikogus Saarts tõenäoliseks ei pea. “Praeguste koalitsiooniparteidega tal ei ole olnud kõige soojemad suhted ja tegelikult ka mitmete opositsioonijõududega. Ma arvan, et see võimalus, et riigikogus ära valitakse, on suhteliselt väike, valimiskogu on veidikene teine, seal oleneb ka vastaskandidaatidest,” sõnas ta.

Presidendivalimiste seaduse kohaselt saab kuni 10 000 hääleõigusliku Eesti kodanikuga omavalitsus saata valimiskogusse ühe esindaja, 10 001 – 50 000 valijaga omavalitsus kaks, 50 001 – 100 000 hääleõigusliku kodanikuga omavalitsus neli ja rohkem kui 100 000 hääleõigusliku Eesti kodanikuga omavalitsus kümme esindajat.

2016. aastal oli valimiskogus 234 volikogude esindajat ja 101 riigikogu liiget, kuid pärast haldusreformi vähenes volikogude esindajate arv enam kui poole võrra.