Värvivahetajad ja võõrad suled – veel valimistest

Lõplikud valimistulemused ei ole veel kinnitatud, kuna kaebuste esitamiseks on veel aega. Aga vaatame veidi seda, kuidas on toimunud kandidaatide ristsiire.

Esimeseks võõrad suled – kokku oli 504 erakondlast, kes ei kandideerinud oma erakonna nimekirjas. Neist 338 puhul oli asi suhteliselt aus – nende erakond ei pannud seal piirkonnas lihtsalt nimekirja välja. 166 kandideeris aga oma erakonna vastu, neist 146 valimisliitudes aga 20 konkureeriva erakonna ridades.

Valimisliitudes olid omade vastu 77 Isamaa liiget, kellest 18 said ka mandaadi. Keskerakonna ridades oli 32 (mandaadi sai 5). Reformierakondlasi 13 (valitud 1), sotsiaaldemokraate ja parempoolseid ühtmoodi 10 (mandaadi saanuid samuti võrdselt 5). Lisaks veel 2 vabaerakondlast, ning üks roheline ja nähtuse KOOS liige.

Päris võõrleegionäre, nagu öeldud – 20. Mandaate tuli selle pundi peale kaks, mõlemad Isamaa liikmetelt. Üks kingiti Keskerakonnale (Pärnu linnas Viljo Vetik), teine Reformierakonnale (Väike-Maarja vallas Riina Gull). Lisaks oli isamaalasi veel EKRE, roheliste ja SDE nimekirjades, kokku 8. Keskerakond laenas kolm oma liiget sotsiaaldemokraatidele ja kaks Isamaale Sotsiaaldemokraadid andsid ühe liikme Keskerakonnale, Reformierakonnale ja Isamaale. Reformierakond andis ühe vastu ka ja sellega nende panus piirdus. Vabaerakond võttis oma rüppe ühe ERK liikme ja komandeeris oma esindaja E200 nimekirja. Eesti 200 andis ühe Reformierakonnale.

Aga huvitavam pool – värvivahetajad. Pärast eelmisi kohalikke valimisi on juhtunud päris palju ja rahvast on liikunud igasugustes suundades. 9665 kandidaadist 5039 olid üheselt eelmise korra omadega seostatavad. Nimevahetusi taga ajama ei hakanud. Eelmine kord jagati välja 1717 mandaati, nende saanuist 1386 olid ka seekord sama nimega rivis ja neist omakorda 943 said ka seekord mandaadi. Ehk suures plaanis jäädi tööga rahule ja usaldati.

Aga 1777 kandidaati otsustas pärast eelmiseid valimisi, et aeg on elus teha muutus ja minna uude nimekirja. Osade valimisliitude puhul oli tegemist formaalsusega – seaduse järgi tohib sama nime kasutada siis, kui vähemalt pooled eelmise korra organiseerijad on samad. Näiteks Katri Raik pidi oma nimekirjale uue nime võtma. Pea pooled muutused olidki valimisliitudest, kuid nendesse läks üle ka palju varem erakondade nimekirjades kandideerinuid. Keskerakonnast näiteks 154 kandidaati koos 45 mandaadiga, Reformierakonnast 113 (ja 25 kohta), EKREst 61 ja Isamaast 44 (mandaate mõlemaga 12).

Erakondadest suutis kõige paremini korjata Isamaa, kellele tuli valimisliitudest 219 kandidaati 82 mandaadiga. Lisaks veel 69 keskerakonna nimekirjadest (20 mandaati), 51 EKRE nimekirjadest (10 mandaati), 20 Reformierakonnalt (6 mandaati) ning üks mandaat SDE ja E200 eksidelt (vastavalt 10 ja 5 kandidaati).

Sotsiaaldemokraatide saak oli veidi kehvem, aga kurta pole neilgi. Keskerakonna 31 vilistlast tõid neile 10 mandaati, Reformierakonna viis ja EKRE kolm kumbki kaks mandaati. Keskerakond sai omakorda vastu EKRE, SDE ja E200 kandidaate koos mandaatidega.

Nende valimiste suure põruja Eesti 200 endised said kokku 10 mandaati – 5 valimisliitudes, 3 Keskerakonnas ning SDE ja Isamaa ridades kumbki ühe.

Keskmise häälte arvu järgi said jätkajad peaaegu täpselt sama toetuse, mis eelmine kord – 103,0 hääle asemel 103,4. Ümardamistäpsuse piires täiesti. Seevastu ülehüppajate keskmine saak langes 83,1 hääle pealt 68,6 peale – 17,5% kukkumist. Erakondade lõikes on muidugi erinevad suunad. Isamaa ridades jätkamine tõi kaasa 67% tõusu, Eesti 200 omad kukkusid 64%. Reformierakonnas jätkamine tõis kaasa 34% langust, aga Keskerakonnas ja Sotsiaaldemokraatide seas võis nautida vastavalt 12% ja 27% tõusu.

Ülehüppajate puhul oli tõusu ainult EKRE, Parempoolsete ja KOOS ridades, aga see tõus oli ka metsik, vastavalt 51%, 154% ja 483%. Peamiselt EKRE endistest liikmetest moodustunud ERK kandidaadid said 70% vähem hääli kui eelmine kord. Keskerakonda või Isamaasse üleminek tähendas 40% häältekadu, E200 54% ja Reformierakond 61% langust.