Raamatupidaja maksis kelmidele 53 000 eurot. Nüüd peab ta poole summast tööandjale omast taskust tagastama.

Läinud nädalal jõustunud kohtuotsuse kohaselt rikkus hooletu raamatupidaja oma töökohustusi.

Kelmid seavad lõksu

Raamatupidaja töötas mittetulundusühingus Eesti Pärimusmuusika Keskus, mis organiseerib populaarset Viljandi folgifestivali.

  1. aastal saabus raamatupidajale e-kiri, kus uuriti pangakonto saldo kohta ja kas saaks teha 28 000eurose ülekande.

Raamatupidaja vastas jaatavalt. Seejärel paluti tal kanda üle 28 300 eurot, mida raamatupidaja tegigi.

Pärimusmuusikute finantse arvestades polnud tegemist ei pisikese ega ülisuure summaga. Tol aastal teenis keskus ettevõtlusest ja annetustest kokku 1,7 miljonit eurot.

Ülejärgmisel päeval tasus raamatupidaja uue palve peale ligi 19 500 eurot.

Veel paar päeva hiljem tegi ta kolmanda ja viimase makse, suurusega peaaegu 25 350 eurot.

Kõik maksed läksid välismaa pankadesse. Tegemist pidi olema tehniliste investeeringute kapitalikulu ettemaksuga.

Raamatupidajal jäi saabunud Gmaili kirjadest mulje, et need saatis talle keskuse juhataja Tarmo Noormaa.

Lõõtspillimängija ja Viljandi folgi programmijuhina tuntud Noormaa nime kuvati e-kirjades nende saatjana. Samuti oli Noormaa nimi toodud sõnumite all ära nende autorina.

Kuigi Gmaili kirjade aadress sisaldas Noormaa nime, oli tegemist täielike võltsingutega. Kui pettust laupäeval märgati, õnnestus üks ülekannetest pangas viimasel hetkel tühistada. Kokku kaotasid pärimusmuusikud petistele üle 53 000 euro.

Politsei tuvastas, et tegemist oli nn Nigeeria e-kirjapettusega. Kurjategijate jälgede ajamine jooksis liiva ja kriminaalasi lõpetati.

…

https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120414725/nigeeria-petukirjade-uskumine-laks-viljandi-folgi-raamatupidajale-kalliks-maksma

—

by euphoricscrewpine

11 comments

  1. >Raamatupidaja endal süüd ei näinud. Ta olnud tööga üle koormatud.

    Üks vähem, kui minutine kõne oleks talle säästnud 32k.

  2. >Kuriteo toimumist soodustasid pärimusmuusika keskuse tegematajätmised. Seal ei kasutatud IT-alaseid turvameetmeid, mis oleks saabuvaid õngitsuskirju kinni püüdnud. Raamatupidajat polnud pettuste eest hoiatatud ega saadetud küberturvalisuse koolitusele.

    >Nii maakohus kui ringkonnakohus jõudsid järeldusele, et raamatupidaja eiras ülekannete tegemisel kehtinud korda ja tal oli võimalik pettus avastada.

    >Siiski vastutab raamatupidaja tekitatud kahju eest vaid pooles ulatuses. Tal tuleb tasuda tööandjale ligi 27 000 eurot, lisaks viivisena üle 5000 euro.

    >Kohtu põhjendus kõlab: „Kahju tekkimine oli ettenähtav. Kahju täieliku hüvitamise kohustus oleks äärmiselt ebaõiglane.“

    Mina kaebaks edasi, sest kui ei olnud tegu tahtliku kahjutegemisega, ning ilmselt mitte keegi teine ei pidanud kontrollima ega kinnitama neid kandeid, siis ei saa raamatupidaja üksi vastutada.

    Ning miks peab kahju korvamisel maksma viiviseid?!?!?

  3. Kõlab kui äriplaan või asi.

    1. Skämmad ennast (töötajana) 50 tonniga, maksad 25 tagasi.
    2. Skämmad enda OÜd 100 tonniga, saad 100k maksuvabalt taskusse panna.

    Uus eesti NOKIA.

  4. Huvitav, kas juriidiliselt saaks raamatupidaja “käed üles tõsta” ja väita, et tööandja on ise süüdi?
    Kas olid paigas vastavad juhendid, et kuidas käbi arvete kinnitamine jnejne.

  7. Ei imestaks üldse kui raamatupidajaks saigi mõne tähtsama nina tädike vms., lihtsalt et hea mugav koht oleks ja kergemalt raha taskusse saaks pista.

  8. Huvitav, et asi käis ju läbi pankade, mis peaksid justkui väga turvalised olema ja kõik on isikustatud, aga millegi pärast pole kellelgi aimu kuhu raha liikus.

  10. Minu meelest 2022 a olid automaattõlkega petukirjad eesti keeles veel päris hästi ära tuntavad, sest AI ei osanud veel nii hästi väikest keerulist keelt nagu eesti. Neid Nigeeria petukirju lasti sotsmeedias ringlema, sest need olid nii naljakad oma absurdse eesti keelega. Kas tõesti ta sai arvata, et talle kirjutab keegi eestlane Noormaa? Äkki oli tal endal käpp sees “Nigeerias” või on petturid Eestile hoopis lähemal?

Comments are closed.