Kuramus! Kuidas see juhtuda sai?..

Ma olen "M", ma olen 40+ aastat vana. Pühendades end 18. eluaastast täielikult perekonnale, märkasin, et olen täielikult sotsiumist välja langenud ja elust maha jäänud. Kogu elu töö-kodu-perekond. Ma ei käinud kuskil, ma ei ostnud endale midagi, ma ei olnud millestki huvitatud, peaasi, et perekonnal oleks hea. Nüüd on lapsed suureks kasvanud, naine, olles ammendanud kõik võimalikud ressursid, ütles, et temaga on igav ja lahutas minuga. Esimest korda sain ma oma "aiast" pea tõsta ja ringi vaadata. Nähtu šokeeris mind. Ma jäin maha tehnoloogiast, moest ja elust. Ma unustasin, kuidas inimestega suhelda, kui see ei ole seotud tööga. Mul ei ole sõpru, hobisid ja ma ei tea, kust alustada muutumisega. Minu garderoob on umbes nullindate keskpaigast. Ma tunnen end nagu sattunud ajamasinasse, mis viis mind umbes 20 aastat edasi, selgitamata eriti, kuhu ma sattusin. Täielik väljalangemine sotsiumist. Šokk, tardumus, banaalne teadmatus, kuhu minna, kuidas ja kellega rääkida. Inimesed, kes on sarnase kogemuse üle elanud, jagage (võib ka privaatsõnumites), kuidas te sellega toime tulite, kuidas te kohanesite ja mis peamine, kust te alustasite? Kas psühhoterapeudid aitasid teid või saite ise hakkama? Mulle aitab praegu alkohol. Aga ma saan aru, et sellest on rohkem kahju kui kasu.