Ütlen otse: NATO maadest kõige vähedemokraatlikuma maa ~~president~~ wannabe sultan, kes on parasjagu okupeerimas Süüria põhjaosa, kus peab kurdidega väljakuulutamata sõjalaadset toodet, otsustas jonnima hakata. Miks ta Soome osas jonnib, et saa mina tänaseni aru.
Tõenäoliselt on see muidugi tühi kära ja kuum aur, et mingeid hüvesid saada. Mingid hüved kahtlemata ka antakse. Kas need on F-35 hävitajad USAst või lubab Rootsi edaspidi Türgil omalt edevaid relvi osta – ei tea.
Seda, et NATO liikmed teineteiselt relvi võivad osta, ning et Türgi võib nõuda et talle müüdaks, või muidu ta jonnib – tuleb vist aktsepteerida. NATO ei ole poliitilistel põhimõtetel rajanev liit (Euroopa Liit on seda) vaid ainult geopoliitiline/sõjaline liit. NATO liikmed ei küsi, kas teine liige on hea või halb riik, üksnes kas teda rünnati.
Minu teine prognoos on, et Rootsit veendakse Süüria kurde rahaliselt mitte toetama. Eurode ja dollarite asemel hakkab Rootsi neile saatma ravimeid ja päikesepaneele.
Mis aga kurde puudutab, siis lähemal ajal nad vist oma riiki ei saa – ei Iraagist, Süüriast, Iraanist ega Türgist välja astudes. Maksimaalselt jääb kestma autonoomne provints Süürias, kindlasti jääb kestma provints Iraagis – ja juba NATOs istuvad riigid nagu Eesti võiks neid humanitaarabiga toetada, kui kandidaadid nagu Rootsi järele peavad jätma.
Erdogan loodetavasti jõuab kunagi valimiste kaotamiseni, misjärel kulub loetud arv aastaid, kuni türklased teda menetlema hakkavad, kuna ta on korraldanud massirepressioonide laine. Kas uus president tuleb normaalsem, ei tea.
Ja pärast NATO liikmeks saamist alustab Rootsi tõenäoliselt kurdide toetamist uuesti, aga just nagu varem pole neile relvi müünud, ei tee seda ka tulevikus. (Türgi väidab, nagu oleks, aga paari AT4 toru leidmine PKK peidikust ei näita Rootsi relvatarnet, vaid et Rootsi relvad meeldivad kõigile, sealhulgas salakaubavedajatele. Samuste torude kõrvalt leiti ka TOW ja Milan, aga Türgit see ei huvita, kuna USA ja Prantsusmaa vastu jonnimine poleks tulemuslik.)
P.S.
*Välispoliitiline mänguidee: kui Erdoganile ei saa mingit jõukohast kompromissi pakkuda, siis Eesti peaks pakkuma Soomele ja Rootsile kahepoolset sõjalise liidu lepingut, ja käima idee välja Euroopa Liidus. Kui kõik NATO liikmed peale Türgi teevad kahepoolse sõjalise liidu Rootsi ja Soomega, siis asjaolu, et Türgi jonnib, ei loe enam.*
Arvaks, et Türgi oli kõige ettearvamatum kes pandi mingi hullusega tanki, et teised vaos ja tagaplaanil hoida.
Näide: toimub gruppis hääletamine ja kõigil 30 liikmes on oma arvamused, nõudmised ja küsimused. Pealik teab, et mõned hakkavad irisema ja hääletus võib läbi kukkuda või pikalt venida. Kuid tal tuleb hea mõtte: ta paneb selle gruppi klouni mingit hullust nõudma. Kuna see nõudmine on suur ja teiste probleemidest suurem, jäävad teised liikmed tahaplaanile, oodates selle jama ära ja arvates, et kloun niikuinii ei lase seda hääletust läbi. Kui hääletus hakkab venima, saavad ka nemad oma probleemidega esile tulla.
Kui toimub hääletamine ja kõik teised on nõustunud, võtab kloun oma sõnad tagasi ja hääletab poolt. Tulemus: hääletus läheb probleemideta läbi, ilma iga 30 liikme oma poolsete nõudmisteta!
Ega muidu seda meedias “suureks ei puhutaks”. See probleem peab teistest suurem olema ja teised peavad seda teadma.
2 comments
Lisaks võib olla huvitav lugeda: [Erdogan ei toeta Rootsi ja Soome liitumist NATO-ga](https://www.err.ee/1608596737/erdogan-ei-toeta-rootsi-ja-soome-liitumist-nato-ga).
Ütlen otse: NATO maadest kõige vähedemokraatlikuma maa ~~president~~ wannabe sultan, kes on parasjagu okupeerimas Süüria põhjaosa, kus peab kurdidega väljakuulutamata sõjalaadset toodet, otsustas jonnima hakata. Miks ta Soome osas jonnib, et saa mina tänaseni aru.
Tõenäoliselt on see muidugi tühi kära ja kuum aur, et mingeid hüvesid saada. Mingid hüved kahtlemata ka antakse. Kas need on F-35 hävitajad USAst või lubab Rootsi edaspidi Türgil omalt edevaid relvi osta – ei tea.
Seda, et NATO liikmed teineteiselt relvi võivad osta, ning et Türgi võib nõuda et talle müüdaks, või muidu ta jonnib – tuleb vist aktsepteerida. NATO ei ole poliitilistel põhimõtetel rajanev liit (Euroopa Liit on seda) vaid ainult geopoliitiline/sõjaline liit. NATO liikmed ei küsi, kas teine liige on hea või halb riik, üksnes kas teda rünnati.
Minu teine prognoos on, et Rootsit veendakse Süüria kurde rahaliselt mitte toetama. Eurode ja dollarite asemel hakkab Rootsi neile saatma ravimeid ja päikesepaneele.
Mis aga kurde puudutab, siis lähemal ajal nad vist oma riiki ei saa – ei Iraagist, Süüriast, Iraanist ega Türgist välja astudes. Maksimaalselt jääb kestma autonoomne provints Süürias, kindlasti jääb kestma provints Iraagis – ja juba NATOs istuvad riigid nagu Eesti võiks neid humanitaarabiga toetada, kui kandidaadid nagu Rootsi järele peavad jätma.
Erdogan loodetavasti jõuab kunagi valimiste kaotamiseni, misjärel kulub loetud arv aastaid, kuni türklased teda menetlema hakkavad, kuna ta on korraldanud massirepressioonide laine. Kas uus president tuleb normaalsem, ei tea.
Ja pärast NATO liikmeks saamist alustab Rootsi tõenäoliselt kurdide toetamist uuesti, aga just nagu varem pole neile relvi müünud, ei tee seda ka tulevikus. (Türgi väidab, nagu oleks, aga paari AT4 toru leidmine PKK peidikust ei näita Rootsi relvatarnet, vaid et Rootsi relvad meeldivad kõigile, sealhulgas salakaubavedajatele. Samuste torude kõrvalt leiti ka TOW ja Milan, aga Türgit see ei huvita, kuna USA ja Prantsusmaa vastu jonnimine poleks tulemuslik.)
P.S.
*Välispoliitiline mänguidee: kui Erdoganile ei saa mingit jõukohast kompromissi pakkuda, siis Eesti peaks pakkuma Soomele ja Rootsile kahepoolset sõjalise liidu lepingut, ja käima idee välja Euroopa Liidus. Kui kõik NATO liikmed peale Türgi teevad kahepoolse sõjalise liidu Rootsi ja Soomega, siis asjaolu, et Türgi jonnib, ei loe enam.*
Arvaks, et Türgi oli kõige ettearvamatum kes pandi mingi hullusega tanki, et teised vaos ja tagaplaanil hoida.
Näide: toimub gruppis hääletamine ja kõigil 30 liikmes on oma arvamused, nõudmised ja küsimused. Pealik teab, et mõned hakkavad irisema ja hääletus võib läbi kukkuda või pikalt venida. Kuid tal tuleb hea mõtte: ta paneb selle gruppi klouni mingit hullust nõudma. Kuna see nõudmine on suur ja teiste probleemidest suurem, jäävad teised liikmed tahaplaanile, oodates selle jama ära ja arvates, et kloun niikuinii ei lase seda hääletust läbi. Kui hääletus hakkab venima, saavad ka nemad oma probleemidega esile tulla.
Kui toimub hääletamine ja kõik teised on nõustunud, võtab kloun oma sõnad tagasi ja hääletab poolt. Tulemus: hääletus läheb probleemideta läbi, ilma iga 30 liikme oma poolsete nõudmisteta!
Ega muidu seda meedias “suureks ei puhutaks”. See probleem peab teistest suurem olema ja teised peavad seda teadma.