Meil siin maal on isegi remondifondi kogumisega raskusi – 16 korteriga maja ja paljud ei taha / suuda maksta 50 / 70€ kuus remondifondiks. Isegi 25 / 35€ käib osadele üle jõu.
Tea mis siis hakkab saama, kui KÜ peab võtma kohustuslikus korras laenu maja renoveerimiseks ning korteri omanikud hakkavad maksma 100-200€ kuus lisa kommunaale. Talvel lähevad küll kütte arved väiksemaks, aga kallim tuleb ikka.
Pealkirja järgi otsustades on artikli autor rikas korteri omanik.(ei mõtle OPd)
Eramaja omajatele oleks see suur hoop. Paljud majad oleks mõtekas kokku lükata ja uus ehitada. Lihtsam, vb-olla ka odavam.
Ja kes etteantud ajaks ei suuda oma elamist korda teha, kolib kuuse alla või hakkab koormist tasuma?
Ehitus ja renoveerimine läheb sellega siis oi kui kalliks kuna ainuüksi covidi-ajal, kui inimesed veidi rohkem kodudes nokitsesid, läksid ehitusmaterjalide hinnad rekord-kõrgeks.
Ei tea, kas kogu selle jama lõpuks Eestis/ Euroopas enam metsasi leidubki (liialdus, aga need määrad tulevad olema üpris rängad).
Üks asi on renoveerida, isegi kui täna peale hakkaks läheks meil 20a, et kõik lasnakorski ja mustamäe majad korda teha. Rääkimata ehitusmaterjalide hindadest ja tööjõu leidmisest. Lol EU
Paberi peal on see vahva, aga praktikas see natuke ei toimi selliselt
Mul hakkavad alati rusikad sügelema, kui ametnikud tähtsa häälega energiaklassist räägivad. Ise tahtsin kinnisvara renoveerides ka soojustada ja kuna miljööväärtusega piirkonnas, siis tellisin ka eraldi projekti, mis nõuetega kokku võiks minna. Linnaametnik saatis seenele ja põhimõtteliselt ütles, et kui jaksad sellises piirkonnas elada, siis jaksad ka küttearveid tasuda, meile on miljöö tähtsam kui sinu kommunaalid. A noh, tea, võibolla ootas natuke althõlma projektitasu.
Elan Soomes. Siin on 60ndate – 70ndate paneelmajade renoveerimise puhul (nn putkiremontti/ toruremont, tavaliselt sisaldab ka fassaadi soojustust) tavaline, et remont on ca 1000eur/m2. yhistu votab laenu ja läheb siis 30a peale korteripohiselt / m2 pohiselt maksmiseks. Imestan, et kuidas Mustamäe/Lasnamäe puhul samasuguseid eelarveid ei ole. Kas soomes tehakse siis liiga pohjalikult voi jäetakse Eestis midagi vajalikku tegemata. Hinnavahe tööjou kalliduses ei tohiks enam nii suur olla. Eriti arvestades et Eestis on tööjoumaksud korgemad.
On ka tavaline, et kui hoone / kvartali omanikuks on linn (linna yyrimajad) siis lammutatakse maha terve kvartal, sest uue ehitamine tuleb praktilisem. Eelmine aasta juhtus nii Helsinkis.
Jah, nii kiiresti renoveerimisega tekib raskusi. Ometi on see väga vajalik.
Eks nad kauplevad ja saavad mingi kompromissi.
Ma ei ole veel lugenud ühestki moodul-renoveeritud paneelikast ühelgi “mäel”, ega moodulite tootmise eduka käivitumise kohta “mägede” renoveerimise tarvis. Kuni seda juhtunud pole, on massiline renoveerimine võimatu. Tüüpprojekti järgi rajatud maju pole mõistlik ega jõukohane renoveerida käsitsi nikerdades – ja tüüpprojekti-majad on reaalselt kõige madalamal rippuv magus vili (seal elab palju inimesi ning nad peavad halvasti soojust).
Samas, jäikade nõuetega “peab olema” stiilis sisse sõitmine on problemaatiline. Alati on erandlikke olukordi, kus peab küll, aga kuidagi ei õnnestu.
8 comments
Meil siin maal on isegi remondifondi kogumisega raskusi – 16 korteriga maja ja paljud ei taha / suuda maksta 50 / 70€ kuus remondifondiks. Isegi 25 / 35€ käib osadele üle jõu.
Tea mis siis hakkab saama, kui KÜ peab võtma kohustuslikus korras laenu maja renoveerimiseks ning korteri omanikud hakkavad maksma 100-200€ kuus lisa kommunaale. Talvel lähevad küll kütte arved väiksemaks, aga kallim tuleb ikka.
Pealkirja järgi otsustades on artikli autor rikas korteri omanik.(ei mõtle OPd)
Eramaja omajatele oleks see suur hoop. Paljud majad oleks mõtekas kokku lükata ja uus ehitada. Lihtsam, vb-olla ka odavam.
Ja kes etteantud ajaks ei suuda oma elamist korda teha, kolib kuuse alla või hakkab koormist tasuma?
Ehitus ja renoveerimine läheb sellega siis oi kui kalliks kuna ainuüksi covidi-ajal, kui inimesed veidi rohkem kodudes nokitsesid, läksid ehitusmaterjalide hinnad rekord-kõrgeks.
Ei tea, kas kogu selle jama lõpuks Eestis/ Euroopas enam metsasi leidubki (liialdus, aga need määrad tulevad olema üpris rängad).
Üks asi on renoveerida, isegi kui täna peale hakkaks läheks meil 20a, et kõik lasnakorski ja mustamäe majad korda teha. Rääkimata ehitusmaterjalide hindadest ja tööjõu leidmisest. Lol EU
Paberi peal on see vahva, aga praktikas see natuke ei toimi selliselt
Mul hakkavad alati rusikad sügelema, kui ametnikud tähtsa häälega energiaklassist räägivad. Ise tahtsin kinnisvara renoveerides ka soojustada ja kuna miljööväärtusega piirkonnas, siis tellisin ka eraldi projekti, mis nõuetega kokku võiks minna. Linnaametnik saatis seenele ja põhimõtteliselt ütles, et kui jaksad sellises piirkonnas elada, siis jaksad ka küttearveid tasuda, meile on miljöö tähtsam kui sinu kommunaalid. A noh, tea, võibolla ootas natuke althõlma projektitasu.
Elan Soomes. Siin on 60ndate – 70ndate paneelmajade renoveerimise puhul (nn putkiremontti/ toruremont, tavaliselt sisaldab ka fassaadi soojustust) tavaline, et remont on ca 1000eur/m2. yhistu votab laenu ja läheb siis 30a peale korteripohiselt / m2 pohiselt maksmiseks. Imestan, et kuidas Mustamäe/Lasnamäe puhul samasuguseid eelarveid ei ole. Kas soomes tehakse siis liiga pohjalikult voi jäetakse Eestis midagi vajalikku tegemata. Hinnavahe tööjou kalliduses ei tohiks enam nii suur olla. Eriti arvestades et Eestis on tööjoumaksud korgemad.
On ka tavaline, et kui hoone / kvartali omanikuks on linn (linna yyrimajad) siis lammutatakse maha terve kvartal, sest uue ehitamine tuleb praktilisem. Eelmine aasta juhtus nii Helsinkis.
Jah, nii kiiresti renoveerimisega tekib raskusi. Ometi on see väga vajalik.
Eks nad kauplevad ja saavad mingi kompromissi.
Ma ei ole veel lugenud ühestki moodul-renoveeritud paneelikast ühelgi “mäel”, ega moodulite tootmise eduka käivitumise kohta “mägede” renoveerimise tarvis. Kuni seda juhtunud pole, on massiline renoveerimine võimatu. Tüüpprojekti järgi rajatud maju pole mõistlik ega jõukohane renoveerida käsitsi nikerdades – ja tüüpprojekti-majad on reaalselt kõige madalamal rippuv magus vili (seal elab palju inimesi ning nad peavad halvasti soojust).
Samas, jäikade nõuetega “peab olema” stiilis sisse sõitmine on problemaatiline. Alati on erandlikke olukordi, kus peab küll, aga kuidagi ei õnnestu.