[Artikkel](https://pastebin.com/BLiAfjp1). Tundub, et peaks meie CG M2-d Ukrainasse saatma. Vist isegi rullmatte vajatakse.
Aga mida saab tavaline inimene teha? Laskemoona ei müüda meil poes nagu leiba, võtad ja ostad. Sellesuhtes need uudised ei anna mitte midagi tavalisele inimesele juurde, vaevalt et kellegil sellises koguses laskemoona vedeleb kodus
No tegelt oleks meil ka ladudest moona võtta aga ma kardan et meie kaliibriga moon on liiga russofoobne (loe: nato 5.56 ja 7.62mm), samas ukrainlastel on suuresti nõukaaegne relvastus.
Soomlastelt peaks kysimas, neil peaks eriti palju seda õiget moona olema
Aitäh, huvitav lugu. Varustuse teemalist juttu kuuldes saab aimu, kuidas neil elu käib. (Elu muidugi pidevalt muutub, ühed sõdivad vanade relvadega, teised samas õpivad uusi.)
> Aga – kuni pole haubitsaid, saatke, palun, vähemalt laskemoona Ukraina armee vanade 152-millimeetriste haubitsate jaoks, rõhutas Mehaanik. Ta ilmselt ei liialdanud, kui ütles, et vähemalt tema lõigus on see praegu kriitilise tähtsusega.
Ilmselt ta pidas silmas [Msta-B](https://en.wikipedia.org/wiki/152_mm_howitzer_2A65_Msta-B) moona. Eestis ei ole minuteada säärast… ning väljaspool Venemaad on minuteada ainult 2 tehast, kust seda teoreetiliselt saada võiks, ning kasutajariikide nimekiri peale Ukraina on lühike: ~~Venemaa, Valgevene, Süüria~~, Gruusia, Kasahstan ja Türkmenistan. Õnneks laseb vist sama moonaga Giatsint-B, mille üks kasutaja on Soome. Võin eksida, aga tundub et sealt võiks lootust olla. Kindlasti on Ukraina esindajatel soomlastega juba ammu räägitud – kui võimalus on, siis see üles leitakse. Või siis jõuavad neile ikka asendus-suurtükid ja vana nõukogude raud läheb tagalasse moona juurde valmistamist ootama.
> Edasi, kõverdas Mehaanik järgmise sõrme, on vaja rohkem süsteeme, mis tuvastaks juba kaugelt Vene suurtükiväe positioone laskude järgi, et ukrainlased saaks kiirelt avada täpse vastutule.
Ehk siis suurtükiväe radarit. No seda peaks nad mitmest kandist saama, loodetavasti ainult jõuab oluliseks ajaks kohale.
> Sellises väikses sõjatearis, mida juhib Mehaanik, on väga tähtsad droonid. Nii luuredroonid kui ka ründedroonid. Mõlematest on Mehaaniku juhitavatel üksustel suur puudus. «Täna oleme juba kaotanud kaks drooni, mida nende raadioelektroonilised süsteemid alla tõid,» rääkis ta. «Meil on väga vaja segajaid, mis suudaksid summutada nende raadioelektroonilisi süsteeme,» tõi ta välja järgmise probleemi.
Ukraina mudellendurid kahtlemata disainivad (ja vorbivad ise koostada) neid droone nagu vähegi jaksu on. Samas, minu kogemus juppide pakkumisega (anarhistidele territoriaalkaitses) oli, et suvalisi juppe ei ole vaja.
…ja muidugi on innovatiivsed varustamise viisid. 😮
> Grištšenko lisas nimekirja ka tankid ja tankitõrjerelvad. Tema brigaad hangib «uusi» tanke peamiselt nii, et hõivab neid Vene vägedelt. «Me üritame nende tanke mitte hävitada, vaid vigastada, et neid saaks taastada ja kohe ise kasutusse võtta,» rääkis ta. «Oleme juba mitmeid tanke nii saanud.»
Tankide osas ilmselgelt Eestis kellelgi abi pakkuda ei ole, ja tankitõrje relvade osas on palju juba tehtud, ning lisa tegemisel.
Antud artiklis juures tuleb arvestada paari asjaoluga.
1. Tegemist on territoriaalkaitse üksusega, ehk midagi nagu meie kaitseliit. Antud üksus on suure tõenäosusega peale sõda ad hoc formeeritud ja sp ka varustuse probleemid. Regulaarvägedel peaks olema olukord parem
2. Kogu sõjaajaloos pole mitte kellelgi mitte kunagi olnud piisavas koguses relvi. Alati on olnud vaja juurde mehi, relvi ja väljaõpet. Siia paralleeliks et 1945 saatis USA NLi ikka veel lend leasega relvi, mis sest et ilmselgelt oli sõda võidetud juba.
3. Kui sa oled patiülem ja su juurde tuleb välisajakirjanik nato riigist ja sa ütled talle “Ah meil relvi piisavalt ärge rohkem saatke” siis oled lausloll. Alati on juurde vaja.
5 comments
[Artikkel](https://pastebin.com/BLiAfjp1). Tundub, et peaks meie CG M2-d Ukrainasse saatma. Vist isegi rullmatte vajatakse.
Aga mida saab tavaline inimene teha? Laskemoona ei müüda meil poes nagu leiba, võtad ja ostad. Sellesuhtes need uudised ei anna mitte midagi tavalisele inimesele juurde, vaevalt et kellegil sellises koguses laskemoona vedeleb kodus
No tegelt oleks meil ka ladudest moona võtta aga ma kardan et meie kaliibriga moon on liiga russofoobne (loe: nato 5.56 ja 7.62mm), samas ukrainlastel on suuresti nõukaaegne relvastus.
Soomlastelt peaks kysimas, neil peaks eriti palju seda õiget moona olema
Aitäh, huvitav lugu. Varustuse teemalist juttu kuuldes saab aimu, kuidas neil elu käib. (Elu muidugi pidevalt muutub, ühed sõdivad vanade relvadega, teised samas õpivad uusi.)
> Aga – kuni pole haubitsaid, saatke, palun, vähemalt laskemoona Ukraina armee vanade 152-millimeetriste haubitsate jaoks, rõhutas Mehaanik. Ta ilmselt ei liialdanud, kui ütles, et vähemalt tema lõigus on see praegu kriitilise tähtsusega.
Ilmselt ta pidas silmas [Msta-B](https://en.wikipedia.org/wiki/152_mm_howitzer_2A65_Msta-B) moona. Eestis ei ole minuteada säärast… ning väljaspool Venemaad on minuteada ainult 2 tehast, kust seda teoreetiliselt saada võiks, ning kasutajariikide nimekiri peale Ukraina on lühike: ~~Venemaa, Valgevene, Süüria~~, Gruusia, Kasahstan ja Türkmenistan. Õnneks laseb vist sama moonaga Giatsint-B, mille üks kasutaja on Soome. Võin eksida, aga tundub et sealt võiks lootust olla. Kindlasti on Ukraina esindajatel soomlastega juba ammu räägitud – kui võimalus on, siis see üles leitakse. Või siis jõuavad neile ikka asendus-suurtükid ja vana nõukogude raud läheb tagalasse moona juurde valmistamist ootama.
> Edasi, kõverdas Mehaanik järgmise sõrme, on vaja rohkem süsteeme, mis tuvastaks juba kaugelt Vene suurtükiväe positioone laskude järgi, et ukrainlased saaks kiirelt avada täpse vastutule.
Ehk siis suurtükiväe radarit. No seda peaks nad mitmest kandist saama, loodetavasti ainult jõuab oluliseks ajaks kohale.
> Sellises väikses sõjatearis, mida juhib Mehaanik, on väga tähtsad droonid. Nii luuredroonid kui ka ründedroonid. Mõlematest on Mehaaniku juhitavatel üksustel suur puudus. «Täna oleme juba kaotanud kaks drooni, mida nende raadioelektroonilised süsteemid alla tõid,» rääkis ta. «Meil on väga vaja segajaid, mis suudaksid summutada nende raadioelektroonilisi süsteeme,» tõi ta välja järgmise probleemi.
Ukraina mudellendurid kahtlemata disainivad (ja vorbivad ise koostada) neid droone nagu vähegi jaksu on. Samas, minu kogemus juppide pakkumisega (anarhistidele territoriaalkaitses) oli, et suvalisi juppe ei ole vaja.
…ja muidugi on innovatiivsed varustamise viisid. 😮
> Grištšenko lisas nimekirja ka tankid ja tankitõrjerelvad. Tema brigaad hangib «uusi» tanke peamiselt nii, et hõivab neid Vene vägedelt. «Me üritame nende tanke mitte hävitada, vaid vigastada, et neid saaks taastada ja kohe ise kasutusse võtta,» rääkis ta. «Oleme juba mitmeid tanke nii saanud.»
Tankide osas ilmselgelt Eestis kellelgi abi pakkuda ei ole, ja tankitõrje relvade osas on palju juba tehtud, ning lisa tegemisel.
Antud artiklis juures tuleb arvestada paari asjaoluga.
1. Tegemist on territoriaalkaitse üksusega, ehk midagi nagu meie kaitseliit. Antud üksus on suure tõenäosusega peale sõda ad hoc formeeritud ja sp ka varustuse probleemid. Regulaarvägedel peaks olema olukord parem
2. Kogu sõjaajaloos pole mitte kellelgi mitte kunagi olnud piisavas koguses relvi. Alati on olnud vaja juurde mehi, relvi ja väljaõpet. Siia paralleeliks et 1945 saatis USA NLi ikka veel lend leasega relvi, mis sest et ilmselgelt oli sõda võidetud juba.
3. Kui sa oled patiülem ja su juurde tuleb välisajakirjanik nato riigist ja sa ütled talle “Ah meil relvi piisavalt ärge rohkem saatke” siis oled lausloll. Alati on juurde vaja.