Eesti kolmanda kvartali majanduskasv oli 0,9 protsenti | Majandus

Majanduskasv jätkus eelmise kvartali tempos. Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuht Robert Müürsepp rääkis, et kuigi teist kvartalit järjest on näha majanduse väikest kasvu, siis suurema osa tegevusalade panus ei olnud endiselt märkimisväärne.

“Suurim positiivne mõju SKP-le oli kolmandas kvartalis töötleval tööstusel, mille lisandväärtus kasvas 7,9 protsenti. Viimati näitas tegevusala nii head tulemust 2021. aasta neljandas kvartalis. Samas peab tõdema, et toodangu näitajad olid veel tagasihoidlikud,” ütles Müürsepp.

Töötlevale tööstusele lisaks olid majanduse suurimad positiivsed mõjutajad energeetika (21,5 protsenti) ja kinnisvaraalane tegevus (4,4 protsenti).

Negatiivne mõju oli eelkõige hulgi- ja jaekaubandusel, mille lisandväärtus vähenes 6,9 protsenti. Majandust pidurdava mõjuga olid veel veondus ja laondus (-6,9 protsenti) ning tervishoid ja sotsiaalhoolekanne (-4,5 protsenti).

Tegevusalade panus SKP kasvu, 2025 III kvartal Autor/allikas: Statistikaamet

Lisandväärtus ja maksulaekumised kasvasid, eratarbimine vähenes

Lisandväärtus kasvas kolmandas kvartalis 0,5 protsenti. Lisandväärtus tekib, kui lahutada ettevõtete käibest (rahvamajanduse arvepidamises toodangust) tootmissisenditele minevad kulud. Mittefinantsettevõtete lisandväärtus jäi eelmise aasta kolmanda kvartaliga samale tasemele, finantssektori lisandväärtus aga vähenes 0,2 protsenti. Mittetulundussektori lisandväärtus kahanes 0,9 protsenti. Valitsemissektoris kasvas lisandväärtus viimase kuue kvartali kiireimas tempos – 3,3 protsenti.

Vaatamata maksumäära tõstmisele jätkas käibemaksu laekumine kasvu.

Netotootemaksud suurenesid kolmandas kvartalis 3,4 protsenti. Nii lisandväärtus kui ka netotootemaksud moodustasid mõlemad umbes poole SKP kasvust.

Eratarbimine vähenes kolmandas kvartalis 0,6 protsenti. Peamised mõjutajad olid kulutuste vähenemine alkoholile ja tubakale, toitlustus- ja majutusteenustele ning transpordile. Enim kasvasid eraisikute kulutused kindlustus- ja finantsteenustele, haridusele ning kodusisustusele.

Valitsemissektori lõpptarbimine jätkas samas kasvu, suurenedes kolmandas kvartalis 3,4 protsenti. See on kiireim kasv pärast 2024. aasta teist kvartalit.

Investeeringud veidi vähenesid, väliskaubanduse kasv kiirenes

Müürsepp tõdes, et investeeringud jäid kolmandas kvartalis eelmise aasta sama aja taseme lähedale, vähenedes vaid 0,7 protsenti.

“Investeeringute kahanemist mõjutas eelkõige ettevõtete investeeringute vähenemine masinatesse ja seadmetesse (-27,3 protsenti), mis oli kooskõlas tagasihoidlikuma tootmisega. Suurim positiivne mõju oli kodumajapidamiste investeeringute suurenemisel eluruumidesse (12,1 protsenti), mida näitas ka eratarbija kulutuste kasv kodusisustusele. Positiivselt mõjutas ka valitsemissektori investeeringute kasv muudesse hoonetesse ja rajatistesse (8,8 protsenti),” lisas ta.

Kui teises kvartalis kasvas väliskaubandus vähem, siis kolmandas kvartalis taas kiiremini. Eksport suurenes 5,7 protsenti ja import 5,6 protsenti. Teist kvartalit järjest on plussis ka netoeksport, kui Eestist müüdi 147 miljoni euro võrra rohkem kaupu ja teenuseid kui sisse osteti.

Kaupade eksport suurenes 3,9 protsenti ja import 3,6 protsenti. Enim mõjutasid kasvu metallitoodete, mitterahakulla, toornafta ja maagaasi kaubavahetuse suurenemine. Kõige rohkem vähenes muude transpordivahendite import.

Teenuste eksport kasvas 8,1 protsenti, eelkõige arvuti- ja töötlemisteenuste ning muude äriteenuste müügi tõttu. Teenuste impordi 9,8 protsenti kasvu panustasid samuti muud äriteenused, aga ka maanteetranspordi, ehituse ja ladustamise teenused.

Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kasvas võrreldes selle aasta teise kvartaliga 0,4 protsenti ja võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartaliga 0,9 protsenti.