Uuring: ajateenistusse minnakse innukalt ja kõrgete ootustega

3 comments
  1. Hea meel seda lugeda. Ma isiklikult enne ajateenistust ei tahtnud üldse minna kuid nüüd igatsen ja soovitan kõikidele soojalt, et ikka ära käia

    Treeningu osa pealt oli mul sama jama, enne kaitseväge olin kohutavas vormis(üle 100kg), esimene lühike 5km rännak tappis mind äärepealt ära kuid lõpus suutsin pea kõikidega sammu hoida ning lõpuks võtsin alla täpselt 20kg.

  2. > Satisfaction with service has increased from year to year: conscripts are most satisfied with relationships among each other (75%), followed by living conditions (71%), exercising options (70%), and relationships with leaders (65%). Satisfaction was lowest with equipment (32%) and possibilities for spending free time (49%)

    Ehk siis:

    – teiste ajateenijatega on rahul ülekaalukas enamus, olme ja spordivõimalustega kah.
    – juhtidega on rahul enamus
    – vaba aja veetmise võimalustega on rahul pooled
    – varustusega on rahul väike vähemus, kahju et täpsemalt ei küsitud – mis valesti on?

    Ma ei saa lugeda uuringu teadusartiklit, aga minus tekitab küsimuse, et kas rahulolu mõõtmine käis binaarsel skaalal. Ma ei näe nimelt vastanute protsentide lisaks vastuste tugevuse astet kuskil. Enamasti küsitakse sotsioloogilises uuringus millegagi rahul olemise kohta viie palli skaalal (“väga”, “pigem”, “neutraalne”, “pigem mitte”, “üldse mitte”).

    > Recruits who were positively minded and understood the importance of conscription for Estonian security and personal development in the beginning of conscription were more satisfied with their service experience by the end of the conscription period.

    Seda võis muidugi pimesi kah oodata, et vabatahtlikult minejad rohkem rahul on.

    > Progress in the service is enhanced by individual expectations and intention to attend the junior non-commissioned officer (NCO) course in the beginning of the service. 45% of Estonian-speaking conscripts and 11% of Russian-speaking conscripts preferred to join the course

    Ehk siis, lõhe suhtumises kaitseväes käimisse on keelepiire pidi vaadates jätkuvalt ulatuslik. Eestikeelsetest tahavad pooled midagi saavutada, venekeelsetest 89% lihtslt ära käia.

  3. Hirm on nüüd väiksemaks läinud vast ka sellega, et meie ainuke vaenlane enda vägedele ise otsa peale teeb. Väiksem võimalus et eesti riik sind kunagi end kaitsma vajaks

Leave a Reply