Kui te vahel olete mõelnud, et teie vanemad ajavad imelikku juttu, siis siin nähtav sobib vist mingil määral kontekstina selgitama nende kujunemislugu. Kui kesk sügiskaamost on ka ainus eestikeelne teleprogramm sedavõrd masendava sisuga, siis vist ei saagi päris normaalseks jääda.
On tähelepanuväärne, et eesti keelt kostus rahvustelevisiooni eetris kogu saatepäeva jooksul vaid maksimaalselt 40 minutit (kaks AK saadet, mis kindlasti sisaldasid samuti suures osas venekeelseid saatelõike). Ülejäänud päeva oli eetris kas sümfooniline muusika või siis Moskvast eetrisse antud Kesktelevisiooni (KTV) saated.
Eriti vahva on ka see, et peale õhtust Vremjat (Moskvast eetrisse antud uudistesaade) läheb saatekava edasi vabagraafikul, sest selle saate pikkus oli suhteliselt ennustamatu – vahel piirdus tunniga, vahel võis kesta mitu tundi. Eriti siis, kui riigijuht suvatses tele-eetris hakata tundidepikkuseid suhteliselt sisutühje monolooge pidama.
Tallinlastel ja teistel põhjaeestlastel oli elu küll mõnevõrra kergem – kõrge ja võimas telesaatja Espoos võimaldas neil põgeneda vene keele dominantsi eest Soome televisiooni lainetele. Ehkki nõukogude teleriga Soome televisiooni vaadates ei olnud tavaliselt võimalik kuulda heli, kuulis vaid sahinat – kui sul just ei olnud inseneriteadmistega ja osavate kätega tuttavat, kes vastava ploki telerile valmistas, mis ka Soome televisiooni heli kuuldavaks tegi.
Foto pärineb Janar Ala Facebooki seinalt.
by No_Platypus9739
4 comments
Olen sellest eakamate sugulastega rääkinud ning üldiselt teleka ees istumise komme tekkis kuskil 90ndatel kui just tõesti ei saanud ligi kuidagi Soome televisioonile. Aga ega see soome keele oskus polnud ka niiväga levinud, pildi kvaliteet oli ka sitt. 80ndatel elati rohkem oma elu, kuulati raadiot, loeti, tehti tööd ja käidi üksteisel külas pigem. Ega sügiskaamose leevendamiseks pole ainus viis kalapilguga värviliste piltide vahtimine ekraanilt.
Allikas väljaanne nimega Televisioon, loetav siit: [https://dea.digar.ee/article/televisioon/1982/11/15/25](https://dea.digar.ee/article/televisioon/1982/11/15/25)
Kuulge, lapsed 😀
November 1982 lasti muidugi sümfooniat ja Luikede järve. Ma arvan, et see pilt postitati tagamõttega, et venemaal võiks uuesti Luikede järve näidata, nagu seal üks tüüp laulis. [viide] (https://www.err.ee/1609830642/vene-politsei-vahistas-peterburis-rahva-ees-voimuvastase-laulu-esitaja)
Brežnev suri ju 10. novembril 1982. Siis oli natuke aega segadust, mis edasi saab ja igaks juhuks lasti eetrisse ainult kõige neutraalsemat asja.
telekad oli 4:3 ja 51cm ja luksuslikum 61cm diagonaaliga, see on 20 ja 24 tolline. Enamasti mustvalged ka, mida sa sealt ikka vaatasid peale uudiste. Pärast tuli veel lastesaade ka. Reklaamiklubi oli hitt jne.
Comments are closed.