Seoses kaitseväeteenistuse seaduse muutmisega ning sinna keelenõude lisamisega tekkis päevakorda muudatuse vastavus põhiseadusele. Õiguskantsler on selle kohta sõna võtnud. Artiklis on viidatud PS § 12 keele alusel diskrimineerimisele.
Ta lisas, et samale probleemile osutas ka president, kes tõi otsuses välja, et kaitseväeteenistuse seaduse muudatus, millega välistatakse ajateenistusse kutsutute hulgast need, kelle eesti keele oskus ei vasta B1-tasemele, rikub võrdse kohtlemise põhimõtet (PS § 12).
Sama on mainitud siin.
President Alar Karis jättis seaduse detsembri algul välja kuulutamata. Tema hinnangul rikutakse seadusega võrdse kohtlemise põhimõtet, sest sellega antakse kaitseväekohustuse täitmisel põhjendamata eelis neile kutsealustele, kes ei oska eesti keelt. President pidas vajalikuks seadust Riigikogus uuesti arutada ja viia see põhiseadusega kooskõlla.
Keegi võiks mulle lollile nüüd selgeks teha, miks sama põhjendus ei kehti soo puhul?
by Alt_Shift_Control
10 comments
Traditsioon on lihtne vastus
Küll kui seda sitta ventilaatorist veel piisavalt lendab laieneb ka naistele kohustus
See ei ole diskrimineerimine, kuna on vastu võetud seadus, kus öeldakse, et see ei ole diskrimineerimine, seega see ei ole diskrimineerimine.
https://www.riigiteataja.ee/akt/SoVS
> (2) Otseseks või kaudseks sooliseks diskrimineerimiseks ei loeta:
> 1) sätteid, mis sisaldavad naiste erilist kaitset seoses raseduse ja sünnitamisega;
> 2) kohustusliku kaitseväe ajateenistuse kehtestamist ainult meestele;
> 3) ainult naiste või ainult meeste vastuvõtmist mittetulundusühingu liikmeteks, kui see tuleneb ühingu põhikirjast;
> 4) tööle saamisel või selleks vajaliku koolituse võimaldamisel erinevat kohtlemist isiku soo tõttu, kui sugu on teatud kutsetegevuse olemuse või sellega liituvate tingimuste tõttu oluline ja määrav nõue ning taolise erineva kohtlemise eesmärk on õigustatud ja nõue proportsionaalne eesmärgiga;
> …
Pole vaja loogikat otsida üldse, see seadus välistab igasugused soolise võrdõiguslikkusega seotud küsimused. Keele osas samas võib argument eksisteerida. Selle kohta pole sellist spetsiifilist “see ei ole sest me ütleme et see ei ole” paragrahvi minu teada.
Põhiseadus on täpselt selline, et seda saab väänata nagu soovid. Miski seal ei kehti absoluutselt ja erikohtlemine on loomulikult lubatud, kui leitakse, et see on vajalik ja proportsionaalne. Lõpuks otsustab tegelikult riigikohus, mida põhiseadus tähendab ja mida mitte. Minu teada on riigikohus ka otsustanud, et ajateenistus ainult meestele on ok.
Mine vaata üht sünnitust pealt.
Kuniks mehed ei suuda mõnekilost tegelast oma riistast välja suruda, ei kobise ma selle üle, et ajateenistuse kohustus vaid meil on.
Olles näinud abikaasat sünnitamas, valin ma iga kord oma 11kuud kestnud teenistuse uuesti.
Juriidiliselt… idk
Poemüüjalt saab nõuda ju.
Aga siis tuleb riigikeelt mittevaldavad kodanikud võtta “keelekümblusesse” x kuud enne riigikeelt valdavate kodanike teenistusse saabumist
Kujuta nüüd pilti – läheb sõjaks, kuulipilduril on KP abi, TT poisil on TT abi, jaoülemal on pooljaoülem ja umbkeelsele laskurile lisatakse jaokooseisu… tõlk.
Kõlab nagu anekdoot aga samas illustreerib kuhu me ELis oma regulatsioonide ja bürokraatiaga jõudnud oleme.
Minuarust on see lahendus väga lihtne — keeleoskajad saavad ajateenistuse, kus saab SBK, vajadusel load, auastme jne. Selle programmi eeldus on keeleoskus
Mitteoskajad saavad automaatselt kas asendusteenistuse (hooldekodud jne) või siis mingid tagalarollid (koristavad, keedavad suppi, ma ei tea mis vajalikud tegevused veel on).
Umbkeelsed asuvad varem teenistusse keelt õppima. Lihtne lahendus.
Aga riigikeele mitteoskamine ei riku midagi?
>Keegi võiks mulle lollile nüüd selgeks teha, miks sama põhjendus ei kehti soo puhul?
“Iga üksikisiku vabadussfääri kitsendav abinõu peab olema sobiv seatud eesmärgi saavutamiseks, vajalik kitsamas tähenduses, st sama mõjusatest vahenditest vabadust vähim kitsendav, ja mõõdukas.”
Kokkuvõttes: Iga väidetav põhiseadusest tulenev õigus on riigi poolt piiratav, kui sa suudad ratsionaalselt argumenteerida selle vajadust riigi jaoks. Pole mõtet üldse lugeda põhiseadust ja üritada seda ise tõlgendada. Sa pead mõtlema nii, nagu mõtleb riigikohtunike enamus ehk põhimõtteliselt puht faktiliselt ei ole võimalik ühelgi lihtsurelikul (loe: kes ei ole riigikohtuniku enamusega samal ajulainel) ühtegi seadust võimalik mõista ja seega ka järgida. Muidugi selle reaalsuse vastu on nad omakorda välja pannud vastuargumendi, et seaduse mitte teadmine ei vabanda kedagi välja, seega gg checkmate, open your anus!
You just got raped. Congrats, welcome to the world!
Comments are closed.