Erinevus Eesti keel ja Soome keel vahel 😀

17 comments
  1. Ruum vajab koristamist – The room needs to be cleaned

    Ruumis vajaa koristusta – The corpse needs to be decorated

  2. KĂ”ik toovad neid sĂ”nu alati vĂ€ga esile, et soome keele “pulmasanat” vĂ”i “probleemsĂ”nad” on nii keerulised ja segavad teksti mĂ”istmist. Minuarust tĂ€htsustatakse neid alati nii rĂ”vedalt ĂŒle. KasvĂ”i siis see papi raiskamine – no las on ĂŒks inimene, kes pĂ€riselt niimoodi rÀÀgib? See on ju konstrueeritud kunstlik lause.

    Laiemas perspektiivis vĂ”iksid aga lÀÀnemeresoomlased ju ideaalis ikka kuidagi oma keeli suhelda, mitte inglise keele vahendusel. Muidu tulebki selline “juu vas draiver” vĂ”i “vi hĂ€d tu stop pikaas sam stoun or samting keim tru Timos siit”.

    Üks vahe siis veel eesti ja soome keele vahel: inglise keelt rÀÀkides ĂŒtleb eestlane stĂ”un ja soomlane stoun.

  3. Linna on vangla ja koristelemÀn. Soome keel jÀtab veidi soovida.

    Mida hivitavat veel google translate leiab?

    Ükskord oli mul diskopalli asemel suur silmamuna mingi veebilehe tĂ”lkes.

  4. Kusjuures, raiskamine kui rikkumise seos on ka siinkandi keeles olemas. Poiss on raisus. Raiskas tĂŒdruku Ă€ra. Pigem saab leida suurt ja ĂŒletamatut erisust siinkandi laensĂ”nade saksa ja vene keelest. Ilmselt on ka soomlastel hulk laene, mis on pĂ€rit pĂ”hjapoolsetest germaani keeltest (ma ei tea soome keelest tuhkagi). Lingvistiline lĂ€henemine pole samas sugugi glamuurne ning ei anna meemimaterjali.

  5. Eks ta ole ka nii, et “papp” omab ka meie keeles usumehe tĂ€hendust [https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/papp/3](https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/papp/3)

    Lisaks ei saa ma aru, mis koopamees selle “meemi” teinud on, sest “raha raiskama” ei ole inglise keeles kindlasti “to spend money”, ja “i’m” kasutamise eest ( vs “I’m”) vĂ”iks riigieksami sertifikaadi tĂŒhistada.

  6. Veidi kasin kommentaar mul, aga hallitus tÀhendab soome keeles vist parlamenti vÔi valitsust, meil noh hallitusseent. Samas on see minu arvates tore, et paljud sÔnad on vÀhemalt kirjapildis sarnased

  7. đŸ‡ȘđŸ‡ȘViinerid on otsas = We’re out of sausages
    đŸ‡«đŸ‡źViinerit on otsas = The Danish pastries are on a forehead

    (Correct me if I’m wrong on the Estonian)

  8. Here’s one example of this.
    In finnish: istu minun viereeni ja silitÀ minun kissaa.
    In estonian: istu minu kÔrval ja silita mu kassi.
    Which sounds for finnish people: sit on my cock and pet my ball sack.

Leave a Reply