Huvitav lugemine. Mõnedki mõtted lähevad vastuollu rahvatarkuseks muutunud soovitustega:
Uusküla hoiatas, et inimeste suunamine vaid raha kogumisele ei ole lahendus. "Kui sa ütled kõigepealt, et te peate koguma raha selleks, et elada vanas põlves, siis sellel hetkel inimesed hakkavad raha koguma, mitte ei saa lapsi," nentis ta.
"Ega see säästmine ei ole lahendus, vähemalt mitte globaalses pildis," lisas ta. "Sellepärast et kui noori ei ole, siis nii või teisiti need asjad, mis me kogunud oleme, ei ole suurt midagi väärt. Ei ole ka korterid – kui igal eestlasel peaks olema teine korter pensionipõlve jaoks, aga elatakse kahekesi, siis on kolm korterit neljast tühjad."
Samuti läheb vähese sündimuse tõttu paigast ära tervishoiusüsteem.
"Meie praegune tervishoiusüsteem on palgarahaga seotud, mitte rikkusega ega sissetulekutega seotud. Ettevõtjatulu ei lähe ühiskonnas arvesse siis, kui tervishoidu rahastada – me oleme ära kitsendanud selle ja tervishoiu rahastamise enda jaoks keerulisemaks teinud," sõnas Uusküla.
Suureks probleemiks peab Uusküla pikaajalist hooldust, mis on jäänud tähelepanuta.
"Seda ei päästa ka teise või kolmanda pensionisambaga, sellepärast et need on need elu viimased aastad, kus kogu pension on juba ära kulutatud ja siis on see vajadus kõige suurem. Seal on pigem vaja sellist kindlustuselaadset toodet, mis siis pakub teenust nendele, kes seda vajavad, ja teised peavad kõik ühiskonnale panustama," ütles ta.
by Sotsiaalliberaal
19 comments
Kinnisvara on noortele kättesaamatu ja lasteaiakoht tuleb bronnida enne eostamist, aga tehke lapsi /s
Moraal:
Ärge säästke, inimesed. *Yolotage* ja kulutage nagu ei oleks homset, pensionipõlvest rääkimata.
Uusküla unustas küll mainida, et mida peaksid tegema inimesed, kes elavadki palgapäevast palgapäevani ja kes säästmisest ei saa mõeldagi. Selliseid inimesi vist Luminöri ökonomisti mullis ei eksisteeri.
Hea jutt, ilma igasuguse varjamise ja keerutamiseta tüüp räägib pikalt ja laialt, kuidas inimesi tuleks karjatada nagu lambaid ja manipuleerida toimima selliselt, et see kellegi mingite majanduslike eesmärkide jaoks hea oleks.
Jah, kulla ERR ja kulla Luminor! Inimesed ei pruugi olla huvitatud teie majanduste ja teie riikigiaparaatide orjamisest. Jah, sellisel juhul see liigub teil kõik perse suunas! Aga head teed tal minna ja et te juba ka kiiremini sinna keskele auku kohale jõuaksite! Edu ja jõudu lollide otsimisel, kellele “peaks rääkima” juttu vastavalt sellele, kuidas teile kasulikum on. Loodan, et leiate kuulajaid kõrvu oma sütitavale propagandale.
Tahaks ikka autonoomsust ennekõike ja siis vaatame kas midagi muud ka saab.
See osa on ju suht enamvähem:
>”Meie praegune tervishoiusüsteem on palgarahaga seotud, mitte rikkusega ega sissetulekutega seotud. **Ettevõtjatulu ei lähe ühiskonnas arvesse siis, kui tervishoidu rahastada – me oleme ära kitsendanud selle ja tervishoiu rahastamise enda jaoks keerulisemaks teinud**,” sõnas Uusküla.
Pmst võiks sotsiaalmaksu rakendada kõigi sissetulekute puhul täie rauaga, väikegi abi et sotsiaalsektori rahastuskriisi lahendada… Vähem tolku OÜ-tamisest ka seejuures.
Eks mingil määral ole ta jutus tõde. Kui kõigil on varad, aga tegelikult inimesi pole, kes tööd teeksid, siis tulevikus ongi tulemus selline, et varad enam niimoodi ei kasva nagu praegu, aga samas toodete ja teenuste hinnad kasvavad kiiresti, kui me just neid tugevalt ära ei suuda automatiseerida. Inimesi lihtsalt pole, kes tööd teeksid.
Majandus on demograafiast tugevalt sõltuv ja kui me tahaksime paremat lahendust, siis lõpuks on vaja varamakse ja teha laste saamine majanduslikult vähem rusuvaks.
Yeah, no shit.
Aga see probleem on pm. kõikjal maailmas ning nii mõneski kohas veel hullem kui Eestis.
Pole ükski riik head lahendust leidnud. Arvatavasti selle tõttu, et on vaja oskuslikult kokku siduda nii kohaliku ühiskonna ja majanduse murekohtade kui ka terve maailma ühiskonna ja majanduse probleemide lahendused. Ei saa vaid isoleeritult ühele või teisele keskenduda.
Lahendus: Pensionid kaotame.
Tervisekindlustus eakatele kaotame.
Kui vanainimene sureb on see tegelt majandusele kasulik.
Aga mitme lapse isa ta ise on? Ma ei tea ühtegi ökonomisti, antropoloogi kes hiilgaks järglaste arvuga. Miks üldse peaks keegi lapsi saama riigi- ja ühishuvi nimel? Agraarühiskonnas tehti palju lapsi, et talus oleks tööjõudu, niipea, kui heaolu ei sõltu enam laste arvust, kaob ju ka motivatsioon suurt hulka lapsi toota. Positiivsest vabadusest lähtudes, saab see soov vaid inimesel seest tulla, ning kui mood e ühiskond pakub lastetutele rohkem hüvesid, siis keegi ei saagi tahta suurel hulgal lapsi toota ühiskonnale vastu.
Jutt on tegelikult õige, aga inimesed, kes enda peas on võtnud idee, et kogumine/investeerimine ja mingid sambad aitavad, ei näe suurt pilti. Inimesed nagu ei mõista investeerimise põhiolemust või majanduse põhiolemust. Tundub nagu viskaks mingi raha kuhugi aktsiatesse või sammastesse ja koguaeg see siis kasvab ja vanaduspõlv ongi kindlustatud. Ei ole nii. Majandus vajab, et keegi toodaks ja keegi tarbiks. Kõige suuremad tootjad ja tarbijad on noored inimesed ja kui neid ei ole, siis muutuvad investeeringud ja ka raha suht väärtusetuks. Märksõnaks on “Stagflatsioon”.
No enne, kui lapsi saada, võiks majandusliku poole pealt vanematel mingi stabiilsus küll olla. Hullem, kui tehakse alustuseks lapsed, siis avastatakse, et nende ülalpidamisega lood keerulised.
Madal sündimus tähendab, et majandus kasvab vähem või ei kasva üldse. See tähendab kõrgemat maksukoormust tööealistele, ummistunud haigalid, pankrotis sotsiaalsüsteemi ja ettevõtteid ning vähem neljarealisi teid. Valimistel ja poliitikute otsuseid suunab suurenev vanurite osakaal. Väheste noorte häält kuulatakse üha vähem.
Pensioniea tõstmise vastu protesteeritakse, kärbete vastu samuti(ja ma ei räägi siin Eestist, protestid toimuvad kogu Euroopas). Arvestada tasub pikaajaliselt kõrgema inflatsiooniga, kuna riigid saavad vananeva ühiskonna kärbetele vastuseisu tõttu kasvavaid eelarvepuudujääke rahastada peamiselt ainult rahatrükiga. Seda teevad täna praktiliselt kõik suuremad riigid, Eesti valitsusest see ei sõltu. Probleem on aga, et [Cantilloni efekt](https://www.aripaev.ee/sisuturundus/2024/11/27/cantilloni-efekt-kuidas-inflatsioon-varastab-vaestelt-ja-annab-rikastele) tagab inflatsioonilises keskkonnas ebavõrdsuse kasvu.
Meie oma enda väheste noorte riigist põgenemine kõrge maksukoormuse eest ei ole välistatud. Ei saa välistada, et tänaste põlvkondade pikalt ülejõu elamise ja riikide kasvavate võlakoormate tulemusel elavad meie lapsed ja lapselapsed kehvemini kui nende vanemad.
Kinnisvarahinnad, just väiksemates kohtades, kukuvad kokku. Näiteks on väheneva rahvaarvuga Jaapanis, kus võid mõnes tühjaks jäänud kohas maja saada lausa tasuta, tekkinud isegi omaette nimetused. Üksi surnud vanureid nimetatakse kodokushi, surnukehade avastamise ja korterite puhastamisega tegelevaid spetsiaalseid firmasid nimetatakse
tokushu seisō gyōsha, tühjalt seisma jäänud ja mahajäetud maju nimetatakse akiya ning omavalitsuste loodud süsteeme nende majade müümiseks või kasutusse andmiseks nimetatakse akiya bank.
Vähem on inimesi, kes innoveeriks ja pärandit hoiaks, sest vanurite mähkmete vahetamine võtab kogu raha, aja ja energia. Ainus positiivne asi selle juures on, et loodus saab rohkem ruumi tagasi ja co2 heide väheneb. Ei ole sugugi välistatud, et peagi hakkavad jõukamad riigid arengumaade noorte ja helgemate peade peale oksjoneid korraldama, mitte neid tõrjuma, nagu praegu seda veel tehakse. Noortele ja lastega peredele tuleks valimistel anda suurem hääleõigus, kasvõi topelthääled.
Üks mõte veel. Ukraina – Venemaa sõja üheks põhjuseks ei ole mitte ainult Ukraina maavarad, vaid ka okupeeritavad inimesed(laste küüditamine Veremaale), Putini kalk arvestus, et kuna 20 aasta pärast ei ole tal enam piisavalt noori mehi, kellele relvi anda, tuleb neile relvad kätte anda nüüd ja kohe ning hõivata kogu Ukraina. Ei saa välistada, et samale järeldusele jõutakse pikalt ühelapsepoliitikat viljelenud Hiinas, võtta Taiwan täna, kuni veel noori mehi on.
Madala sündivus on tekitanud majanduslikud probleemid.. Sherlock
Kapitalistlik majandusmudel töötab läbi… pingerea. On edukamad ja vähem edukamad. Kõik ei saa kunagi olla rikkad, sest kui korraks tundub, et saab, siis tuleb inflatsioon ja korrigeerib selle ära.
Samamoodi kõik ei käitu kunagi päris sarnaselt. Kõik ei hakka kunagi säästma. Sellist mudelit pole mõtet ette kujutada.
Sündide arv mõjutab majandust päris otseselt. Rahvaarv on seotud töökäte, maksude ja tarbimisega. Kui tarbijaid jääb iga aastaga -5000 võrra vähemaks, siis kust tuleb majanduskasv?
Kui Eesti ei suuda (ei taha?) iivet läbi sisserände kompenseerida, siis majandus ei saa kiiresti kasvada. Kulud pensionitele ja tervishoiule kasvavad ja see seab eelarve veel suurema pinge alla. Lõpuks napib tööjõudu, aga hinnad (eriti teenustele) on jube kõrged.
Sellises olukorras need, kes ise vähemalt natuke on säästnud ja pensioniks raha kogunud, on oluliselt paremas seisus kui need kes kogunud ei ole.
Kui kapitalism on ebavõrdne, siis loogiline oleks proovida olla sellel poolel, kellel läheb paremini.
See toob kaasa probleeme kui kõik jätkub samamoodi, sest tootlikkuse üks oluline komponent on inimene. Muutuma peab tootmisfunktsioon ja vähenema peab inimese panus. Ma olen eloniga nõus, et varsti on UBI ja robotid teevad enamuse lihttöid ära ning see tähendab, et maksukoormus asetab suurema rõhu füüsilisele kapitalile. Kui see juhtub, siis tuleb lahendada ka avaliku teenuste finantseerimise probleem, kuid mingit katastroofi ma ise siit ei prognoosiks.
Aga tema pangangusäri mingit reaalset toodangut ei too, vaidvahendab ja pumbab majandusest raha nagu teine maksuamet, et inimestel ei jaa raha ja aega, et last sündida ja kasvatava.
Noor ja naiivne inimene kujutab ette, et meil hakkab tühja kinnisvara olema. Esimesed kliimapagulased on siin ammu kohal. Neid hakkab veelgi rohkem olema. Kas neist majandusele kasu on, see on iseasi.
Ah et kui me iga kuu paneme välja kümneid artikleid teemal “lapsi liiga vähe”, siis hakkavad noored kibekähku neid juurde treima? Peaasi et me reaalselt probleemiga ei tegele.
Tuuakse välja, et sündimus on madal ning et see tekitab probleeme erinevatele süsteemidele (tervishoid, pension jpm.), mis on ilmselge. Samas ei ole piisavalt tähelepanu pööratud juurpõhjuste analüüsimisele (jah, neid on tõenäoliselt mitu).
Üks tõenäoline põhjus on, et hinnad on niivõrd palju tõusnud viimastel aastatel et noorematel inimestel on keeruline miskit märkimisväärselt säästa.
LHV ja Kantar EMORi andmetel on seis järgnev (lasin Gemini AI-l teha allikatele põhineva kokkuvõtte):
32% inimestel on säästusid ainult 1 kuu ulatuses; järgmisel 40% on säästudid kuni 3 kuu ulatuses.
Kusjuures, finantsiline kindlustunne on statistiliselt madalaim just 25-34 aastaste seas, kellest koguni 41% suudaks sissetuleku kadumisel elada säästudest vaid ühe kuu.
Seega just see põlvkond kes peaks looma kodu ja peret ei saa seda väga teha kuna neil on ainult ca 1 kuu ulatuses rahalisi sääste – ehk enamik rahast läheb kas jooksvate kulude katteks või siis ülehinnatud kinnisvara laenumakseks.
Ministeeriumid ja teadlased peaks tegema allikatele põhinevad laiaulatuslikud uuringud et selgitada võimalikud juurpõhjused ning välja pakkuda konkreetseid riigipoolseid lahendusi. Sest muul viisil on sellest nõiaringist raske väljuda kuna madal sündimus praegu tekitab veel madalamat sündimust 30a pärast.
See peaks siis olema aastatepikkune järjepidev parendamise protsess, et järgmistel põlvkondadel oleks sündimuskordaja mõnevõrra parem.
Comments are closed.