Ausalt öelda, enam ei teagi mida uskuda, ka kas neid lõputuid tekste kus Venemaal kohe kohe saavad sõdurid otsa või laskemoon saab otsa või kohe kohe Putler sureb ära või kohe kohe Veremaa majandus kukub kokku või kohe kohe nende sõjatööstus seiskub või kohe kohe…
Ja siis me loeme kuidas Vene hävitajad rikuvad nii Eesti kui ka NATO piiri, kus Vene piirivalvurid tõstavad kontroll poisid veest välja, kus droonid lendavad mööda piiri ja seiravad, kus toimub GPSi pidev häirimine, kus Vene piirivalve jalutab mööda Eesti territooriumi, kus kahtlased laevad künnavad merepõhja. Ja tagajärjeks on mingid lõputud noodipakid ja ei tea mitmekümnendad sanktsiooni paketid, ja lihtsalt üks lõputu mämmutamine.
Kui NATO peaks munama, jättes õhuruumi kaitseta ja Soome lahe lukku panemata, on meil vaatamata tublidusele ikka väga raske. Ukraina saab mobilisatsiooni korraldada sügaval tagalas, Eestis sellist mõistet ei ole. Mereteed on logistikaks elulise tähtsusega, kuna Suwalki koridorile ei saa loota.
Samuti nagu Hostomelis, proovib Venemaa kindlasti välksõja taktikaga hõivata kiirelt strateegilised objektid. Kuidas saada alla Ka-52/Mi-8/Mi-24 ešelonid ja hävitada jala maha saanud dessantüksused… eks seda teavad meie planeerijad paremini.
Eesti eeliseks on meid Venemaast eraldav järv ja minimaalne maismaaühendus.
Üle vee ründamine vajab rohkem ressursse ja oled kaitsetu, avatud veel. Muud kohad on pudelikaelad, hea kaugtule jaoks.
Kahju saab tekitada kaugrünnakutega, aga see pole edu.
Ja nad peaksid vähendama ressursse Ukrainas, mida Ukraina saab ära kasutada.
Venelase jaoks võib edu tähendada väikese, aga vastiku jama õnnestumist. Pole palju vaja. Selatpoolt pinu droone – meil palju siblimist.
Mismõttes ei suudaks, isegi ühte drooni ei suudetud märgata ja alla tuua? Nüüd kujutage ette, et neid droone oleks 100 või 1000 ööpäevas??? Tõenäoliselt sõjalise tähtsusega objektide puhul suudetakse midagi teha, aga energiataristu lastaks esimese ööpäevaga sodiks
Ma isiklikult arvan, et me pole mitte millekski valmis. Miks seda arvan? Käies väga tihti õppustel, siis kui seal on näha täielikku korralagedust korralduse osas, siis on raske uskuda, et päris olukorra ajal on kõik paremini.
Üheltpoolt artikkel 5, kas keegi teab, et on meil naabritega mingeid kokkuleppeid sissetungi puhul? Minu loogika ütleb, et meil omavahel Baltikumis ja Soomega peaks olema koostöökohad läbi räägitud, kui kedagi rünnatakse. Iseenesest saan aru, kui see info pole avalik, aga selline läbirääkimine what if korral tundub täiesti elementaarne.
6 comments
Ausalt öelda, enam ei teagi mida uskuda, ka kas neid lõputuid tekste kus Venemaal kohe kohe saavad sõdurid otsa või laskemoon saab otsa või kohe kohe Putler sureb ära või kohe kohe Veremaa majandus kukub kokku või kohe kohe nende sõjatööstus seiskub või kohe kohe…
Ja siis me loeme kuidas Vene hävitajad rikuvad nii Eesti kui ka NATO piiri, kus Vene piirivalvurid tõstavad kontroll poisid veest välja, kus droonid lendavad mööda piiri ja seiravad, kus toimub GPSi pidev häirimine, kus Vene piirivalve jalutab mööda Eesti territooriumi, kus kahtlased laevad künnavad merepõhja. Ja tagajärjeks on mingid lõputud noodipakid ja ei tea mitmekümnendad sanktsiooni paketid, ja lihtsalt üks lõputu mämmutamine.
Kui NATO peaks munama, jättes õhuruumi kaitseta ja Soome lahe lukku panemata, on meil vaatamata tublidusele ikka väga raske. Ukraina saab mobilisatsiooni korraldada sügaval tagalas, Eestis sellist mõistet ei ole. Mereteed on logistikaks elulise tähtsusega, kuna Suwalki koridorile ei saa loota.
Samuti nagu Hostomelis, proovib Venemaa kindlasti välksõja taktikaga hõivata kiirelt strateegilised objektid. Kuidas saada alla Ka-52/Mi-8/Mi-24 ešelonid ja hävitada jala maha saanud dessantüksused… eks seda teavad meie planeerijad paremini.
Eesti eeliseks on meid Venemaast eraldav järv ja minimaalne maismaaühendus.
Üle vee ründamine vajab rohkem ressursse ja oled kaitsetu, avatud veel. Muud kohad on pudelikaelad, hea kaugtule jaoks.
Kahju saab tekitada kaugrünnakutega, aga see pole edu.
Ja nad peaksid vähendama ressursse Ukrainas, mida Ukraina saab ära kasutada.
Venelase jaoks võib edu tähendada väikese, aga vastiku jama õnnestumist. Pole palju vaja. Selatpoolt pinu droone – meil palju siblimist.
Mismõttes ei suudaks, isegi ühte drooni ei suudetud märgata ja alla tuua? Nüüd kujutage ette, et neid droone oleks 100 või 1000 ööpäevas??? Tõenäoliselt sõjalise tähtsusega objektide puhul suudetakse midagi teha, aga energiataristu lastaks esimese ööpäevaga sodiks
Ma isiklikult arvan, et me pole mitte millekski valmis. Miks seda arvan? Käies väga tihti õppustel, siis kui seal on näha täielikku korralagedust korralduse osas, siis on raske uskuda, et päris olukorra ajal on kõik paremini.
Üheltpoolt artikkel 5, kas keegi teab, et on meil naabritega mingeid kokkuleppeid sissetungi puhul? Minu loogika ütleb, et meil omavahel Baltikumis ja Soomega peaks olema koostöökohad läbi räägitud, kui kedagi rünnatakse. Iseenesest saan aru, kui see info pole avalik, aga selline läbirääkimine what if korral tundub täiesti elementaarne.
Comments are closed.