Kahjuks on selliste töllmokk volinike eesmärk pahatihti lihtsalt Lääne ühiskonnale sitta keerata. Selline on nüüdseks ÜRO-s ja mujal valitsev mentaliteet ja niisugused teevad karjääri.
“Kavatsete astuda samme, mis raskendaks diktatuuridel nagu Venemaa või Valgevene teie ühiskonda rünnata. See poleks aus ja te ei tohi!”
Kahju, et nii läks. Taheti ju parimat.
Hillel Neuer organisatsioonist UNWatch on pikka aega seda dokumenteerinud.
Siin näiteks tema twitteri lõim “sõltumatust ÜRO eksperdist”, kes on võtnud altkäemaksuks $25,000 Qatarilt, $150,000 Venemaalt ja $200,000 Hiinalt.
> “(1) Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras võib Politsei- ja Piirivalveamet ohu korral avalikule korrale või riigi julgeolekule saata ebaseaduslikult välispiiri ületanud välismaalase ilma lahkumisettekirjutust või sisenemiskeelu otsust tegemata tagasi välisriiki, kust ta Eestisse saabus, kui välismaalasel oli võimalik Eestisse siseneda välispiiri ületamiseks avatud piiripunkti kaudu.”
Mõtted:
– hädaolukord on mõnes seaduses defineeritud mõiste, s.t. mitte olukord mis tekib, kui keegi hädas on, vaid kui valitsus kuulutab, et nüüd on hädaolukord; oletan et ka siin, aga kindlalt ei tea
– avaliku korra nimel (mida rikutakse sageli ja eriliste tagajärgedeta) rahvusvahelistest konventsioonidest taganemine on natuke radikaalne, riigi julgeoleku nimel taganemine on paremini arusaadav
– radikaalsust kahandab see nõue, et PPA eriõiguste teostamise eeldusena peab kuskil eksisteerima avatud piiripunkt, mida välismaalane peab olema suuteline kasutama (loogiliselt järeldub, et piiripunkt peab olema selle riigi piiril, kus välismaalane on)
– esimese asjaolu tuvastamine on lihtne (väljaspool katastroofe on reeglina kuskil piiripunkt olemas ja avatud)
– teise asjaolu tuvastamine on keeruline (kui välismaalane viibib näiteks naabermaa jõuamekonna järelvalve all ja teda ähvardatakse või hirmutatakse, et ta piiri ületaks, siis kas tal on veel võimalik siseneda piiripunkti kaudu? kui kaugelt minevikust seda piiripunkti kaudu sisenemise võimalust tuleb otsida? kui välismaalane on toidu ja joogiveeta, või külma ilmaga ebakohaselt riides, kas temalt saab nõuda piiripunkti otsimist?)
> “Välismaalase tagasisaatmisel peab Politsei- ja Piirivalveamet arvestama väljasõidukohutuse ja sissesõidukeelu seaduse §-ga 17/1”
– viidatav paragrahv ütleb, et välismaalast ei tohi saata riiki, kus teda ähvardab ebainimliku kohtlemise või surmanuhtluse hädaoht – aga milline näeb välja PPA poolt seaduse täitmise asemel “seadusega arvestamine” – pakun, et seda arutades kuumeneb kohus üle
> “Politsei- ja Piirivalveamet võib kindlaks määrata asukohad, kus rahvusvahelise kaitse taotlus tuleb esitada.”
– eeldan, et PPA ei hakka väärkasutama seda ja määrama, et võtab taotlusi ainult teletorni viimasel korrusel, aga seadus jätab selleks võimaluse.
> “Välismaalane võib tagasisaatmise vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Välismaalase tagasisaatmise vaidlustamine ei peata välismaalase tagasisaatmist ega anna alust välismaalast Eestisse lubada.”
See on põhimõtteline muutus õiguskorras. Riigikohus on [võtnud seisukoha](https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/analyys/02_V%C3%A4lismaalaste%20asjad%20Riigikohtu%20halduskolleegiumi%20praktikas%202020.pdf), et “lahkumisettekirjutuse täitmine tuleb kohtumenetluse ajaks peatada”. Riigikohtusse jõunud Kuuba kodaniku menetluses leidis kohtu halduskolleegium, et optimaalne on jätta ettekirjutus kehtima (s.t. PPA saab väljasaatmiseks ettevalmistusi teha), aga peatada selle sunniviisiline täitmine (s.t. kuniks kohus menetleb, ei lohistata kedagi üle piiri).
Kui välismaalane on tagasi saadetud ilma ettekirjutuseta (s.t. ilma paberita), siis on esimene küsimus – mida ta vaidlustab? Teine küsimus on, kuidas ta vaidlustab, kui tal Eesti kohtule enam ligipääsu pole?
Sisuliselt on see punkt kohtuvõimu peatamine teatud erakorralistes oludes. Kohtuvõimu peatamine on nii kaalukas samm, et võib-olla soovitakse seda täiendavalt piirata ajaliselt (s.t. mitte liiga kauaks) või ruumiliselt (s.t. mitte kogu Eestis, vaid ainult piiri vahetus läheduses).
Ma ei tea, kuidas Eesti põhiseadus suhtub kohtuvõimu peatamisse, aga mäletamist mööda on seal fraas *”kedagi ei tohi tema vaba tahte vastaselt üle viia seadusega määratud kohtu alluvusest teise kohtu alluvusse”* ning *”igaühel on õigus olla oma kohtuasja arutamise juures”*.
Seega oletan, et kohus ei tarvitse suhtuda enda kättesaamatuks tegemisse välismaalastele, kelle ebaseaduslikku saabumist PPA kahtlustab, kuigi entusiastlikult. Oletan, et kohus tunnistab seaduse põhiseadusega vastuolus olevaks, ning PPA õigusi laiendav eelnõu läheb teisele ringile. Teisel ringil antakse PPA-le selgem õigus **jõuga sisenemist jõuga tõrjuda** vahetult piiril, ja mitte suvalises Eesti paigas.
*P.S. Naljakas mänguteoreetline idee: kui välismaalane üle piiri välja lohistamisel eesti keeles kisendab “olen Eesti kodanik, suudan seda kohtus tõestada”, siis kas PPA lubab tal kohtu poole pöördumiseni Eestis olla, või mitte?”*
Vot nüüd leidis ÜRO ja Euroopa Nõukogu Euroopas inimõiguste rikkuja ja näitab oma musklit. Me arvasime et ÜRO on mingi mõttetu organisatsioon, aga tuleb välja, et väga vajalik…
Kas nad ei peaks tegelema suurtemate probleemidega? Teavad, et Eestile saavad midagi teha aga kui minna Venemaa või Valgevene vastu, siis saadikud pissivad püksi.
6 comments
[removed]
Kahjuks on selliste töllmokk volinike eesmärk pahatihti lihtsalt Lääne ühiskonnale sitta keerata. Selline on nüüdseks ÜRO-s ja mujal valitsev mentaliteet ja niisugused teevad karjääri.
“Kavatsete astuda samme, mis raskendaks diktatuuridel nagu Venemaa või Valgevene teie ühiskonda rünnata. See poleks aus ja te ei tohi!”
Kahju, et nii läks. Taheti ju parimat.
Hillel Neuer organisatsioonist UNWatch on pikka aega seda dokumenteerinud.
Siin näiteks tema twitteri lõim “sõltumatust ÜRO eksperdist”, kes on võtnud altkäemaksuks $25,000 Qatarilt, $150,000 Venemaalt ja $200,000 Hiinalt.
https://twitter.com/HillelNeuer/status/1527225843071827968
Kelle elustiili-MTÜ see Euroopa Nõukogu on?
Neile, kes maksumüüri taga hämmelduses viibivad, võin vihjeks öelda, et tegemist on eelnõuga [577 SE – Riigipiiri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus](https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/840247b3-8bbd-4714-87bc-e35a2acd6a7b/Riigipiiri%20seaduse%20muutmise%20ja%20sellega%20seonduvalt%20teiste%20seaduste%20muutmise%20seadus). Täna lugesin [eelnõu teksti](https://www.riigikogu.ee/download/680fb0a9-f8d5-4b28-a9f8-cca2c4786a4a) esmakordselt. Silma torkasid järgmised punktid:
> “(1) Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras võib Politsei- ja Piirivalveamet ohu korral avalikule korrale või riigi julgeolekule saata ebaseaduslikult välispiiri ületanud välismaalase ilma lahkumisettekirjutust või sisenemiskeelu otsust tegemata tagasi välisriiki, kust ta Eestisse saabus, kui välismaalasel oli võimalik Eestisse siseneda välispiiri ületamiseks avatud piiripunkti kaudu.”
Mõtted:
– hädaolukord on mõnes seaduses defineeritud mõiste, s.t. mitte olukord mis tekib, kui keegi hädas on, vaid kui valitsus kuulutab, et nüüd on hädaolukord; oletan et ka siin, aga kindlalt ei tea
– avaliku korra nimel (mida rikutakse sageli ja eriliste tagajärgedeta) rahvusvahelistest konventsioonidest taganemine on natuke radikaalne, riigi julgeoleku nimel taganemine on paremini arusaadav
– radikaalsust kahandab see nõue, et PPA eriõiguste teostamise eeldusena peab kuskil eksisteerima avatud piiripunkt, mida välismaalane peab olema suuteline kasutama (loogiliselt järeldub, et piiripunkt peab olema selle riigi piiril, kus välismaalane on)
– esimese asjaolu tuvastamine on lihtne (väljaspool katastroofe on reeglina kuskil piiripunkt olemas ja avatud)
– teise asjaolu tuvastamine on keeruline (kui välismaalane viibib näiteks naabermaa jõuamekonna järelvalve all ja teda ähvardatakse või hirmutatakse, et ta piiri ületaks, siis kas tal on veel võimalik siseneda piiripunkti kaudu? kui kaugelt minevikust seda piiripunkti kaudu sisenemise võimalust tuleb otsida? kui välismaalane on toidu ja joogiveeta, või külma ilmaga ebakohaselt riides, kas temalt saab nõuda piiripunkti otsimist?)
> “Välismaalase tagasisaatmisel peab Politsei- ja Piirivalveamet arvestama väljasõidukohutuse ja sissesõidukeelu seaduse §-ga 17/1”
– viidatav paragrahv ütleb, et välismaalast ei tohi saata riiki, kus teda ähvardab ebainimliku kohtlemise või surmanuhtluse hädaoht – aga milline näeb välja PPA poolt seaduse täitmise asemel “seadusega arvestamine” – pakun, et seda arutades kuumeneb kohus üle
> “Politsei- ja Piirivalveamet võib kindlaks määrata asukohad, kus rahvusvahelise kaitse taotlus tuleb esitada.”
– eeldan, et PPA ei hakka väärkasutama seda ja määrama, et võtab taotlusi ainult teletorni viimasel korrusel, aga seadus jätab selleks võimaluse.
> “Välismaalane võib tagasisaatmise vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Välismaalase tagasisaatmise vaidlustamine ei peata välismaalase tagasisaatmist ega anna alust välismaalast Eestisse lubada.”
See on põhimõtteline muutus õiguskorras. Riigikohus on [võtnud seisukoha](https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/analyys/02_V%C3%A4lismaalaste%20asjad%20Riigikohtu%20halduskolleegiumi%20praktikas%202020.pdf), et “lahkumisettekirjutuse täitmine tuleb kohtumenetluse ajaks peatada”. Riigikohtusse jõunud Kuuba kodaniku menetluses leidis kohtu halduskolleegium, et optimaalne on jätta ettekirjutus kehtima (s.t. PPA saab väljasaatmiseks ettevalmistusi teha), aga peatada selle sunniviisiline täitmine (s.t. kuniks kohus menetleb, ei lohistata kedagi üle piiri).
Kui välismaalane on tagasi saadetud ilma ettekirjutuseta (s.t. ilma paberita), siis on esimene küsimus – mida ta vaidlustab? Teine küsimus on, kuidas ta vaidlustab, kui tal Eesti kohtule enam ligipääsu pole?
Sisuliselt on see punkt kohtuvõimu peatamine teatud erakorralistes oludes. Kohtuvõimu peatamine on nii kaalukas samm, et võib-olla soovitakse seda täiendavalt piirata ajaliselt (s.t. mitte liiga kauaks) või ruumiliselt (s.t. mitte kogu Eestis, vaid ainult piiri vahetus läheduses).
Ma ei tea, kuidas Eesti põhiseadus suhtub kohtuvõimu peatamisse, aga mäletamist mööda on seal fraas *”kedagi ei tohi tema vaba tahte vastaselt üle viia seadusega määratud kohtu alluvusest teise kohtu alluvusse”* ning *”igaühel on õigus olla oma kohtuasja arutamise juures”*.
Seega oletan, et kohus ei tarvitse suhtuda enda kättesaamatuks tegemisse välismaalastele, kelle ebaseaduslikku saabumist PPA kahtlustab, kuigi entusiastlikult. Oletan, et kohus tunnistab seaduse põhiseadusega vastuolus olevaks, ning PPA õigusi laiendav eelnõu läheb teisele ringile. Teisel ringil antakse PPA-le selgem õigus **jõuga sisenemist jõuga tõrjuda** vahetult piiril, ja mitte suvalises Eesti paigas.
*P.S. Naljakas mänguteoreetline idee: kui välismaalane üle piiri välja lohistamisel eesti keeles kisendab “olen Eesti kodanik, suudan seda kohtus tõestada”, siis kas PPA lubab tal kohtu poole pöördumiseni Eestis olla, või mitte?”*
Vot nüüd leidis ÜRO ja Euroopa Nõukogu Euroopas inimõiguste rikkuja ja näitab oma musklit. Me arvasime et ÜRO on mingi mõttetu organisatsioon, aga tuleb välja, et väga vajalik…
Kas nad ei peaks tegelema suurtemate probleemidega? Teavad, et Eestile saavad midagi teha aga kui minna Venemaa või Valgevene vastu, siis saadikud pissivad püksi.