Kerget turbulentsi Eesti välispoliitilistes seisukohtades on varasemalt tekitanud Palestiina teemal hääletamine ÜRO-s, viimastest juhtumitest president Alar Karise Kasahstani visiit ning kõige värskemalt seisukohad USA sõjalisele sekkumisele Venezuelas. Kui välisminister Margus Tsahkna (Eesti 200) rõhutas, et diktaator Nicolas Maduro kõrvaldamise pärast ei tasu pisaraid valada, tõstis riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson (RE) esile, et see samm murendab rahvusvahelist õigust.
“Ma usun, et kõigepealt on vaja faktid selgeks teha, mis seal läänepoolkeral praegu toimub. Võib-olla need rõhuasetused tulenevad sellest, et reageeritakse liiga tormakalt, ilma reaalse informatsioonita. Mulle tundub, et need on esmased emotsionaalsed väljaütlemised ja ma ei üldistaks neid mingile teisele tasandile,” kommenteeris Parts.
“Kui me räägime Iisraeli-Palestiina küsimusest, siis see oli Eestis arutelu all. Siin on minu arvates küll olnud niisugust kerget tõmblemist nendes erinevates hääletustes ja seda ma heidaksin ette. Seda teatud tõmblemist, et kord nii, kord naa, peaks vältima ning tegema selgeks, mis püsib ja mis ei ole püsiv,” sõnas Parts.
“Kolmas näide oli see Kasahstan – no ma tean ainult ajalehe pinnalt. Mulle tundub, et kas siin välisministeerium ei reageerinud mitte üle? Kurjustavad suursaadiku kallal. Mis asi see on?” küsis Parts.
Venezuela teemal on Eestis Partsi sõnul teatud osas üle reageeritud.
“Kui vaadata üldiselt rahvusvahelist pilti, siis võetakse kinni diktaator, kes on ebaseaduslik. See on ju positiivne. Nüüd püütakse seda üldistada niisuguste pretsedentide peale, mida ei ole olemas. Mulle tundub, et siin püütakse ära aimata mingisugust teiste paharettide kurja mõttemaailma. Milleks peab Eesti välispoliitika sellise asjaga tegelema? Ameerika Ühendriigid, kes on ikkagi vaba demokraatia, võtab diktaatori kinni ja hakkab tema üle kohut mõistma – ebaseaduslik, öeldakse…” rääkis Parts.
Partsi sõnul ei ole veenev jutt sellest, et ollakse mures rahvusvahelise õiguse pärast.
“Ma ei räägi isegi siin ju Mihkelsonist või Tsahknast, vaid piisab, kui te võtate nii kõikvõimalikke rahvusvahelisi eksperte. Ka siin lööb teatud mõttes välja see ideologiseeritud veelahe, mis on tekkinud praeguse Ameerika administratsiooni ja neid oponeerivate jõudude vahel. Sealt algab selline teatud määral ideoloogiline sildistamine,” lausus Parts.
Parts rääkis, et rahvusvaheline õigus on kogu aeg olnud pidevas muutuses.
“Vabandust, kui meil on olemas ÜRO ja ÜRO Julgeolekunõukogu üks liige sooritab kestvalt agressioonikuritegu ja suudab oma narratiivi peaaegu peale suruda ka vaba maailmale – kõik toimetavad tema narratiivis –, mis rahvusvahelisest õigusest me siis räägime? Selles mõttes see rahvusvaheline õigus on alati ühtepidi arenev ja teistpidi devalveeruv. Loomulikult tuleb teda kaitsta nii palju kui võimalik ja tema eest kosta. Aga antud juhul konkreetses Venezuela kaasuses teha selliseid üldiseid järeldusi – ma arvan, et see ei ole väga professionaalne,” ütles Parts.
Parts avaldas kahtlust, kas Venezuela juhtumi juriidilise põhjendatusega on põhjalikult tutvutud.
“Kui me võtame täna ÜRO põhikirja, siis ma arvan, et enne läheb päike looja, kui me suudame üles loetleda juhtumeid, kus rahvusvaheline õigus on hambutu ja tegelikult ei toimi,” lisas ta.
“Lääne ühiskonnas on välja kujunenud selline mugavustsooni soovmõtlemine. Väga paljud rahvusvahelised organisatsioonid on sellised, et deklaratsioonid ja põhikirjad on väga ilusad, aga tegelikkus on midagi muud. ÜRO on hea näide, tegelikkus erineb nendest väga ilusatest printsiipidest,” märkis Parts.
“Ameerika sisepoliitika on kantud ideoloogilisest erimeelsusest ja poliitilisest propagandast. Sealt tuleb vahet teha, mis on tegelik poliitika,” lisas endine peaminister.
“Kui vaadata Ameerika samme – Süüria diktaatori kõrvaldamine, Iraani küsimus, Lähis-Idas Gaza küsimuse lahendamine, Ladina-Ameerika teatud paariariigid –, siis mingi järjepidevus siit joonistub ju välja. Hirmutada meid sellega, et Venemaa nüüd äkki ei lähtu rahvusvahelisest õigusest, see on naeruväärne. Venemaa ei ole ju lähtunud rahvusvahelisest õigusest,” lausus Parts.
“Ma arvan, et Eesti välispoliitika jaoks on siin vaja korra sisse hingata, enne kui midagi välja öelda. Tõepoolest, muutused maailmas toimuvad. Aga kas maksab iga muutust nüüd üldistada selliseks fatalistlikuks maailmalõpu asjaks? Ma ei pea seda väga targaks reageerimiseks,” ütles Parts.
Parts ei ole nõus sellega, kui öeldakse, et USA ei taha enam üldse teha rahvusvahelist koostööd. Samuti ei saa tema sõnul öelda, et USA ja Euroopa ei ole enam liitlased.
“Ma küll ei julgeks selliseid seisukohti võtta. Millel see üldse baseerub? Siin on ju väga intensiivselt kõneldud Ukraina küsimuses Euroopa partneritega, väga intensiivselt on püütud arendada seda, et Euroopa suudaks tõusta mõjuka geopoliitilise tegijana uuesti maailmaareenile ja ei oleks enam Ameerika julgeolekuvihmavarju all,” rääkis Parts.
USA võimalikku sekkumist Gröönimaal ei soovinud Parts pikemalt kommenteerida.
“See on ebameeldiv. Ma jätaks selle Gröönimaa retoorika praegu kõrvale. Mis see tähendab? Kas see on mingisugune läbirääkimispositsiooni võtt? Ma eeldan, et nii Taani kui ka Ameerika Ühendriikide vahel on mingisugused kõnelused, et lisaks avalikele avaldustele toimib ka muu diplomaatia. Mis siin tegelik temaatika on, jääb mulle kergelt arusaamatuks ja seda on väga raske kommenteerida,” sõnas Parts.