Koolikohustuse pikenemisega 18. eluaastani kehtestatakse põhikooli õpilünkadega lõpetajatele teadmiste omandamiseks lisaõppeaasta. Kõige sagedamini on lüngad seotud puuduva eesti keele B1-tasemega. Lisaõppeaastat sügisest korraldama hakkavad kutsekoolid suhtuvad muudatusse positiivselt.
Alates selle aasta 1. septembrist muutub ettevalmistav õpe ehk lisaõppeaasta kohustuslikuks 9. klassi õpilastele, kellel on sedavõrd suured õpilüngad, et nad ei pääse õppima ei gümnaasiumisse ega kutseõppesse.
“Väga suures osas on see seotud noortega, kes ei ole omandanud eesti keelt ja nad tegelikult edasi õppida ei saa. Nii et ettevalmistava õppe suur maht läheb täiendaval lisaaastal eesti keele õppimiseks. Eesti keele õpe on ilmselt ka üks suuremaid rahastusi, mis ettevalmistavas õppes on vaja teha,” sõnas haridusminister Kristina Kallas (Eesti 200).
Neid noori, kel põhikooli lõpuks pole B1 keeletaset ja edasi õppida ei saa, on umbes 1500. Samas omandavad paljud neist keele pooles mahus ja jätkavad kooliteed gümnaasiumis või kutseõppes, kus saavad lüngad järele teha.
“Need, kes on alla 50 protsendi B1 tasemel keele omandanud, neid on suurusjärgus 500-600 noort, kes peaksid minema eesti keele lisaõppesse,” ütles Kallas.
Tallinna hariduse abilinnapea Andrei Kante nimetab muudatust tulekahju kustutamiseks, sest probleem on sügavam, kui põhikoolid ei saa oma ülesannetega hakkama.
“Meil puuduvad tõhusad sekkumismehhanismid, et üldtuge pakkuda selliselt, et meie õpilased saaksid saavutada õpitulemused nominaalajaga ehk 9. klassi lõpuks. Need peaksid olema kättesaadavad meie õpilastele ja lapsevanemad peaksid olema veel rohkem koostööaltid,” ütles Kante.
Nii eksamite kui ka koolide vastuvõtu tulemused selguvad 9. juuniks. Selle infoga hakkavad kutseõppeasutused ette valmistama rühmasid, kus õpilasi tohib olla maksimaalselt 15. Koolid on ettevalmistava õppekava väljatöötamisega alustanud.
“Täna juba mõtleme, kuidas vastuvõtu korraldame – kuidas me need õppijad ära tabame, kes peaksid suunduma ettevalmistavasse õppesse. Mõtleme läbi, kuidas seda rakendama hakkame. Eks meil on lisameeskonda juurde vaja, aga millist täpselt, milliste ülesannetega – sinna on veel natukene aega,” lausus majandus- ja teeninduskolledži AVARA juht Kristi Tarik.