Tervisekassa nõukogu kinnitas tänavuse aasta eelarve ja nii nagu mullugi on kulutused märksa suuremad, kui ravimiseks tegelikult raha on. Tänavu on puudujääk 105 miljonit eurot. Sotsiaalminister Karmen Jolleri sõnul tuleb tervishoiu kulutused kriitiliselt üle vaadata. Värske tervisekassa juhi Siiri Lahe sõnul on optimeerimine vajalik, aga lõputult seda teha ei saa.

Eestis rahastatakse arstabi palkadelt makstava sotsiaalmaksuga. Kui meditsiinile kuluvad miljonid kokku kogutud sotsiaalmaksust maha lahutada, siis on tulemuseks ligi 105 miljonit eurot miinust. Puudujääk on 70 miljonit väiksem, kui esialgu arvati.

“Eelmise aasta riigieelarves olevad numbrid olid suuremad, ligi 70 miljonit, aga me oleme suutnud saavutada positiivsema tulemi tulenevalt paremast maksulaekumisest, oleme vaadanud teenuste sisse, erinevate tõhustamistegevuste kaudu oleme suutnud kokku hoida,” lausus tervisekassa juhatise liige PIlle Banhard.

Nii näiteks langetas tervisekassa tänavu laboriteenuste hindu 15 protsenti, sääst on 24 miljonit eurot. Selle aasta jooksul on kavas kärpida ka radioloogiateenuste hindu, mõlemad on haiglate jaoks olnud kasumlikud erialad, mille rahaga on üleval hoitud alarahastatud erialasid, nagu näiteks  intensiivravi ja anestesioloogiat.

Haiglate liidu ja Pärnu haigla juhi Urmas Sule sõnul on ulatuslikke kärpeid tehtud eelmise aasta algusest alates.

“Selliseid kärpeid, kus me saaksime sadu tuhandeid ja miljoneid oma hea tahtega kokku hoida, väga ei ole. Mida me saame teha, on ajatada, üle vaadata üldist kulude struktuuri; mis seal salata, palgapoliitikat – väikseid samme saame teha ja oleme ka teinud, aga öelda, et haiglast on kuskilt leitud imenurk, kus kokku hoida, sellist ei ole Pärnu haiglas ka,” lausus Sule.

Tervisekassa juhi Siiri Lahe sõnul on täna olukord, kus nõudlus raviteenuste järgi ületab võimalusi, samas tulevad kasutusele aina uued ravimid ja ravivõimalused.

“Meie eesmärk on nii sellel kui ka järgmistel aastatel liikuda eelarvetasakaalu suunas. Selleks me peame kriitiliselt hindama, mis ulatuses on võimalik teenuseid targalt optimeerida ja millal ja kui palju on vaja tervishoidu täiendavalt rahastada,” lausus Lahe.

Lahe sõnul ei ole võimalik lõputult kulusid kärpida, aga konkreetse plaani eelarve tasakaalu viimiseks esitab ta augustis. Sotsiaalminister Karmen Jolleri sõnul on tänu eeldatavast väiksemale miinusele pisut aega juurde võidetud.

“Praegu me oleme lükanud hoopis teist nulli edasi aasta-kahe võrra – see on see null, kuhu jõuavad reservid. Millal täpselt jõuavad need  bilansi mõttes nulli, ma ei oska seda öelda, aga me oleme ikkagi sellel teele, et jõuda olukorda, kus tervishoius on raha õigesti kasutatud ja seda on piisavalt,” ütles Joller.

Tervisekassa tänavune eelarve on 2,6 miljardit eurot ehk ligikaudu kümnendik riigieelarvest.