Eksperdid ei looda alanud kolmepoolsetelt kõnelustelt lahendust Ukraina sõjale. Nende hinnangul on Venemaa jäänud oma juurpõhjuste juurde ning loodab ukrainlasi külmaks ja pimedaks pommitamisega sundida Donbassist loobuma.
Ukraina sõja raskuspunkt asub linnades ja energeetika sõlmpunktides, mis on kaugel rindejoonest. Nii tuleb vaadata võitlevate poolte eesmärki: kui rindel ei õnnestu läbimurre, proovitakse murda tagalas. Nii tuleb suhtuda ka läbirääkimistesse, mis on taas päevakorras, kui Gröönimaa on veidi jahtunud.
“Hinnang on see – läbirääkimised on pigem väljaspoole näidatav hea tahte avaldus. Aga seal mingit sisu seda olukorda lahendada ei ole,” lausus kaitseministeeriumi kaitsevalmiduse osakonna juhataja Gert Kaju.
Raske on hinnata, kummal poolel on rohkem võimet vastu pidada õhurünnakutele. Venemaa droonid on võetud otse tehasest. Kas see tähendab, et vene laod on tühjad, Kaju ei spekuleeri. Hiljuti koha peal käinud “Aktuaalse Kaamera” võttegrupp nägi, et Ukraina suurtes linnades kestab külm ja pime kauem kui eelnevatel kordadel. President Zelenski on öelnud, et Donetski ja Luganski loovutamine pole tema, vaid rahva otsustada – referendumil.
“Putin teeb kõik selleks, et mis iganes see referendum võib olla nüüd selle maaküsimuse otsustamiseks, siis rahvas oleks nõus seda Donbassi ka ära andma sellel referendumil. Kõik see energiataristu ründamine – kõik viib selleni,” sõnas kolonel reservis Hannes Toomsalu.
Nüüd, kui Lääs vaatab Gröönimaa kriisile tagavaatepeeglis, nagu öeldi väljaandes Politico, on ootus, et Ukraina temaatika tõuseb taas esiplaanile. Oht on, et peale läheb sama heliplaat, mis sama koha peal kordama jääb.