Baltic Vianco on olnud Eesti veise- ja ka lambakasvatajate ning Euroopa veisekasvatajate ja veiseliha tööstuse vahel tõhus logistiline lüli alates 2005. aastast, kui Šveitsi veisekaubandusettevõte Vianco AG koos oma Itaalia partneri ja kolme Eesti lihaveisekasvatuse pioneeriga – Rainis Ruusamäe, Leino Vessarti ja Kalmer Visnapuuga – ühise äri lõid. Toona kandis see ettevõtmine küll veidi kohmakamat nime, kuid oli oma valdkonna teerajaja.
Baltic Vianco OÜ tegevjuhi Janek Mustmaa meenutusel ei olnud Eestis 20 aastat tagasi selget lihaveiste turgu, aga ettevõtte eelkäija sünd oli mõnes mõttes ka juhus – õiged inimesed said õigel ajal lihtsalt kokku – nii nagu ikka uute asjadega kipub olema. Kokku said inimesed Lääne-Euroopast ja need, kes olid pärit endisest Nõukogude Eestist, ning üheskoos hakati arendama Eestis vabaturumajandusele suunatud põllumajandust.
Algust tehti piimafarmide pullvasikatega, kes olid seni olnud loomakasvatajatele majanduslikult pigem koormaks. Aga sellest hetkest tekkis neist nüüd farmidele täiesti arvestatav tuluallikas. Vasikakasvatus oli ja on Lääne-Euroopa riikide jaoks suhteliselt oluline nišš ning Eesti piimafarmidele avanes täiesti uus turg. Kümme aastat hiljem, 2015. aastal laiendati kaubandustegevust ka Lätti ja Leetu ning kolme Balti riigi tütarettevõtted hakkasid tegutsema ühise kaubamärgi all.
Praegune aeg paneb veisekasvatuse proovile
20 aasta jooksul on Baltic Vianco oma koha turul leidnud. Veiste põhikategoorias kaubeldakse ekspordiks minevate tapaloomadega ja partneriteks on erinevad tapamajad nii Eestis kui ka Lääne-Euroopas. Veel kaubeldakse nuumloomade, ennekõike lihaveiste võõrutatud vasikatega. Oluline, kuid kõige ahtam suund on tõuloomad – siin mängib rolli ka Eesti turu suurus. Ettevõte kasutuses on kaasaegsed loomaveokid, mis tagavad loomade heaolu – see on ka ettevõtte üks prioriteete.
Konkurente on aastate jooksul turule lisandunud, aga on ka ära langenud. Siiski on praegune konkurents kindlasti tugevam, kui oli ettevõtte tegevuse alguses, ja Eesti veisekasvataja sellest ainult võidab. „Oleme investeerinud jõudumööda ja olulistesse asjadesse, mis aitavad konkurentsivõimelised olla. Suur osa meie tugevusest on õiged ja usaldusväärsed partnerid ning hea meeskond. Meil on ka Eesti loomakasvatajate usaldus. Järelikult oleme teinud asju õigesti. Oleme jätkuvalt vormis ja turul toimetamas,“ ütleb Mustmaa, kuid ei jäta mainimata – ja pole ka saladus –, et veise- ja ka lambakasvatusel ei ole Eestis praegu lihtsad ajad ning loomade arvukus on selgelt langustrendis. See toob kaasa ebastabiilse tarne ja seega kannatab oluliselt Eesti konkurentsivõime nii välis- kui ka siseturul. Ridade vahelt võiks see olla äratus Eesti poliitikutele tegutsemiseks, et need kaks loomakasvatusvaldkonda Eestis ei hääbuks ja suudaksid oma konkurentsivõimet taas tõsta.