„Kui rahastust laiemalt vaadata, siis alates Eesti Vabariigi taastamisest, kus meie avalik-õiguslikule raadiole ja televisioonile, mis olid tol ajal eraldi, andis maksumaksja 0,4 protsenti SKT-st ja selle me saime kaasa ENSV-st. Nii et tollased poliitikud, kui neid tohib nii nimetada või vähemalt ühe partei liikmed, said aru, et meedia on oluline ja ta peab olema tugev. Tänaseks oleme jõudnud 0,1 protsendini SKT-st ehk siis neli korda odavamalt maksumaksjale,“ rääkis Roose.
Ta rõhutas, et kui 2008. aastal tänane rahvusringhääling oma uue seadusega loodi ning raadio ja televisioon kokku pandi, siis oli ERRi baaseelarve ümmarguselt 23 miljonit eurodes, kirjutab ERR. „Tänaseks, kui me korrutame selle inflatsiooniga läbi, siis on meil rahast 17 miljonit. Meil on reaalselt ostujõu mõttes kolmandik vähem raha, kui oli 20 aastat tagasi ja ootused meile ei ole kuidagi vähenenud.“