Kuigi mitte spetsiifiliselt selle artikli nüansidest, siis ikkagi.
Kodu peaks olema igal inimesel turvaline ja hea paik, kuhu sa tahad minna, kuhu minnes oled sa õnnelik, ükskõik kui raske päev selja taga on – kodus peaks alati tahtma olla, seal peaks valitsema sõbralik ja soe atmosfäär ja seal peaks olema hea olla kõikidel, kes seal elavad. Kui seda pole, on midagi VÄGA valesti ja tasub see asi läbi mõelda, et mis täpselt. Üheski kodus ei peaks mõni pereliige rõõmustama selle üle kuidagi eriliselt kui teised pereliikmed on ära ja kartma seda kui teine pereliige koju tuleb — või siis kuidagi vältima koju minemist. Maailm on piisavalt väsitav, julm ja halb, üks mõnus hubane turvakoht võiks igaühel olla. Palun mõelge sügavuti selle üle.
Ja kui see on nii, et kodu ongi see kõige parem koht, kus olla, siis on see kahtlemata ka asi, mille üle väga tänulik olla.
> “Aastas esitatakse meil 60 lähenemiskeelu taotlust. Võrdluseks – meil on aastas umbes 4000 lähisuhtevägivalla kuritegu,” nentis Laasik. Nendest 60 lähenemiskeelu taotlusest rahuldab kohus umbes 15.
Ei no jah…
…ning tahtsin just spekuleerida alkoholi tarbimise rolli üle lähisuhtevägivallas, aga artikkel ei jäta ruumi spekuleerida, ütleb lõpus kõik otse ära:
> Suur osa lähisuhtevägivallast saab alguse alkoholi- või narkosõltuvusest. Sageli määratakse ründajale lisakohustusena ka sõltuvusravi läbimine. Riigil on sellega linnuke kirjas, olukord näiliselt lahendatud, aga menetlusi lähedalt nägevad advokaadid teavad, et päriselus tõhusat ja jäävate tulemustega sõltuvusravi tegelikult praktiliselt ei pakuta. Kui ei võideta sõltuvust, ei võideta ka lähisuhtevägivalda.
2 comments
Kuigi mitte spetsiifiliselt selle artikli nüansidest, siis ikkagi.
Kodu peaks olema igal inimesel turvaline ja hea paik, kuhu sa tahad minna, kuhu minnes oled sa õnnelik, ükskõik kui raske päev selja taga on – kodus peaks alati tahtma olla, seal peaks valitsema sõbralik ja soe atmosfäär ja seal peaks olema hea olla kõikidel, kes seal elavad. Kui seda pole, on midagi VÄGA valesti ja tasub see asi läbi mõelda, et mis täpselt. Üheski kodus ei peaks mõni pereliige rõõmustama selle üle kuidagi eriliselt kui teised pereliikmed on ära ja kartma seda kui teine pereliige koju tuleb — või siis kuidagi vältima koju minemist. Maailm on piisavalt väsitav, julm ja halb, üks mõnus hubane turvakoht võiks igaühel olla. Palun mõelge sügavuti selle üle.
Ja kui see on nii, et kodu ongi see kõige parem koht, kus olla, siis on see kahtlemata ka asi, mille üle väga tänulik olla.
> “Aastas esitatakse meil 60 lähenemiskeelu taotlust. Võrdluseks – meil on aastas umbes 4000 lähisuhtevägivalla kuritegu,” nentis Laasik. Nendest 60 lähenemiskeelu taotlusest rahuldab kohus umbes 15.
Ei no jah…
…ning tahtsin just spekuleerida alkoholi tarbimise rolli üle lähisuhtevägivallas, aga artikkel ei jäta ruumi spekuleerida, ütleb lõpus kõik otse ära:
> Suur osa lähisuhtevägivallast saab alguse alkoholi- või narkosõltuvusest. Sageli määratakse ründajale lisakohustusena ka sõltuvusravi läbimine. Riigil on sellega linnuke kirjas, olukord näiliselt lahendatud, aga menetlusi lähedalt nägevad advokaadid teavad, et päriselus tõhusat ja jäävate tulemustega sõltuvusravi tegelikult praktiliselt ei pakuta. Kui ei võideta sõltuvust, ei võideta ka lähisuhtevägivalda.