See tähendab, et Eesti peab võimaliku konflikti korral olema valmis võitlema vastasega, kes kasutab massiliselt mehitamata süsteeme nii maal, õhus kui ka merel ning seda korraga kogu Eesti territooriumi ulatuses.
Välisluureameti peadirektor Kaupo Rosin rõhutas eile aastaraamatu esitlusel, et Eesti peab arvestama Venemaa mehitamata süsteemide üksuste arendamist ka oma kaitseplaanides.
«Venemaa-poolsed jõuvahekorra kalkulatsioonid peavad olema alati meie kasuks. Olles Venemaast mitu korda suuremad nii rahvaarvult, sisemajanduse kogutoodangult kui ka vaimult, on see NATO riikide jaoks täiesti tehtav. Venemaa on ohtlik, kuid mitte kõikvõimas, nagu on näidanud sõda Ukrainas. Kui me pöörame ise oma julgeolekule ja riigikaitsele piisavat tähelepanu, hoiame ära Venemaa kavatsused NATOt sõjaliselt testida,» ütles Rosin.