Euroopa Liidus asutakse vaagima, kas peaks heitmekaubandussüsteemi muutma. Kvooti ostma sunnitud ettevõtete hinnangul on selle hind praegu liialt kõrge. Eesti toetab heitmeturu hindade stabiliseerimist ja vajadusel odavamaks muutmist.
Euroopas on vaja tööstustel osta süsiniku atmosfääri paiskamiseks kvooti, mille hind kujuneb üsnagi hüplikul turul. Hind on praegu umbes 80 eurot süsiniku tonni kohta. Enim emiteerib Eestis põlevkivisektor.
“See, mis on toimunud CO2 hindadega viimase 10 kuu jooksul, on murettekitav. Eelmise aasta alguses oli CO2 kvoodi hind 65 eurot tonni kohta, jaanuarikuus oli 95 eurot tonn. See areng on liiga kiire. Elektritootmises, mis huvitab meie tavainimest, on CO2 kvoodi hind oluline. Näiteks Auvere (elektrijaama toodetud) elektri hinnas on CO2 kvoodi mõju umbes kaks kolmandikku,” lausus Enefit Poweri juhatuse esimees Lauri Karp.
Heitme eest maksab ka laevafirma Tallink, sel aastal 18 miljonit eurot. Ka Tallinki hinnangul on kvoodid liialt kallid.
“Kui süsteemi tehti, siis modelleeriti nii, et see hind ei lähe kõrgemaks kui 60 eurot 2030. aastal. Kui me võtame laevandusettevõtte näite, kus kasumimarginaal on võib-olla viis protsenti ja siis üks väga oluline sisendhind osutub 40 protsenti kallimaks, viis aastat varem kui planeeritud, ega see mõistlik ja normaalne ei ole. ETS-i hind mõjutab kõike. Alates elektrist, lõpetades laevapileti hinnaga. Ma väga loodan, et poliitikutel tuleb mõistus koju ja midagi võetakse ette,” ütles Tallinki juht Paavo Nõgene.
Euroopa Liit plaanib sellel aastal emissioonikaubandussüsteemi üle vaadata. Ka kolmapäevasel riigijuhtide kohtumisel Belgias on see üks teemadest, kuidas Euroopa konkurentsivõimet parandada. Kliimaministeerium ütleb, et Eesti toetab seda, et kvoodi hind oleks stabiilsem.
“Kindlasti me toetame seda, et see süsteem jätkuks, sest Eesti on sellest süsteemist ainult võitnud. Kui sa vaatad numbritele otsa, siis Eesti on saanud sellest süsteemist aastatel 2013–2025 kaks miljardit ja sellest rahast ma arvaks, et pool miljardit on läinud hoonete renoveerimisse ja 750 miljonit on läinud liikuvusse ehk raudtee edendamisse ja rongide ostmisesse ja Rail Balticu ehitusse. Ma arvan, et tonni hind võiks olla selline, et see ettevõtete konkurentsivõimet ei kahjusta. Kui seal ikkagi tekivad probleemid ettevõtete konkurentsivõimega, siis me peame töötama selles suunas, et tonnihinda alla tuua,” rääkis kliimaministeeriumi kantsler Marten Kokk.
Kas ja mis viisil võiks Euroopa heitmekaubandussüsteem muutuda, võiks selguda aasta teises pooles.