Euroopa inimõiguste kohus võttis menetlusse Lea Danilson-Järgi kaebuse, milles ta heitis riigile ette tema isikliku finantsteabe avaldamist Parvel Pruunsilla kohtuprotsessi avalikul istungil. Kui otsus peaks tulema Danilson-Järgile soodne, võib see tähendada, et kohtumenetlusi tuleb tihedamini delikaatse info uurimisel kinniseks kuulutada.
Euroopa inimõiguste kohus võttis menetlusse Lea Danilson-Järgi kaebuse, milles ta heitis riigile ette tema isikliku finantsteabe avaldamist avalikul kohtuistungil ajakirjanike juuresolekul, mis hiljem trükiti ära ka ajakirjanduses.
Konkreetne avalik istung toimus Parvel Pruunsilla ja Priit Humala toimingupiirangu süüdistuse kohtuprotsessis. Sellest istungist tegi ülevaate näiteks Äripäev, kus räägiti artiklis muu hulgas sellest, et Danilson-Järg kirjutas Bigbanki omanikule Pruunsillale, et sai Bigbankist keelduva laenuotsuse.
Danilson-Järgi esindav advokaat Andri Rohtla advokaadibüroost Levin ütles ERR-ile, et avalikul istungil Danilson-Järgist räägitu puhul oli tegu pangasaladuse alla kuuluva teabega.
“Prokurör ega kohus kumbki ei pidanud vajalikuks istungit selle tõendi uurimise ajaks kinniseks kuulutada, kuigi sarnaseid teisi tõendeid uuriti kinnistel istungitel. Märkimisväärne on ka see, et Lea Danilson-Järgi arvamust ega luba pangasaladuse avaldamiseks keegi ei küsinud. Selle asemel sai ta hoopis ajakirjandusest hiljem teada, et tema finantsküsimusi arutati Pruunsilla kriminaalasja avalikul istungil, kui ajakirjandus asus sellest teabest tegema meelevaldseid ning kriminaalasjaga asjassepuutumatuid järeldusi,” lausus Rohtla.
See, et Euroopa inimõiguste kohus kaebuse menetlusse võttis, näitab juba iseenesest, et kohtu käitumine oli problemaatiline.
“Arvestades, et Euroopa inimõiguste kohus menetleb ligikaudu viis protsenti esitatud kaebustest, näeb Euroopa inimõiguste kohus Danilson-Järgi eraellu sekkumises kaalukaid õiguslikke probleeme ning soovib nendesse täpsemalt süüvida,” märkis Rohtla.
Rohtla sõnul pole tema teada varem sarnase sisuga kaebuseid Eesti vastu menetletud.
Kui Euroopa inimõiguste kohus peaks tuvastama eraelu puutumatuse rikkumise, saavad Eestis nii prokuratuur kui ka kohus selge signaali, et menetlusi tuleb tihedamini delikaatse info uurimisel kinniseks kuulutada, ka siis, kui see info puudutab menetlusvälist isikut, märkis Rohtla.