Ma jäin mõtlema, et inimeste reisihuvi kogemuste vähesus ilmselt ei pärsi. Mulle jäi uuringust mulje, et uuriti omal käel reisimist ja hakkamasaamist võõras keskkonnas, aga arvestatav hulk inimesi reisib turismibüroo korraldatud reisidega, kus giid/reisijuht hoolitseb selle eest, et kõik jõuaksid õigel ajal lennukisse/hotelli ja näeksid vaatamisväärsuseid. Rongipiletiga ei pea ka jamama, sest buss viib ukse alla ja iseseisvat kõndimist ning orienteerumist on minimaalselt.
Teiselt mõttelt tabasin ka. Kui paadiga manööverdamine eeldab erioskusi, siis võõras kohas (riik, linn) rongipileti ostmine peegeldab inimese oskust lahendada probleeme, paneb proovile tema argioskused teises keskkonnas. Kas ma suudan osta endale õige pileti, kui masin, keel ja kõik muu tuttav on korraga võõras?
Rahalised vahendid on napid mul. Oleks pidanud ikka poliitikasse minema.
Endal tegelikult sarnane isiklik probleem, pea lihtsalt on siuke nö “üle-mõtlev” nii ongi päeva lõpuks kõik reisid lihtsalt üks suur “kuidas sinna saan/ mis pilet maksab/ kuhu minema peaks” mõttetöö ja tegelikult reisi ei naudi. Osadeks võetuna on see kui võõras kohas probleemide lahendamine ja seetõttu pole piirangute vähenedes reisimine ikka üldse tõmmanud. Eks vbl ka asi millega abi otsida, sest tegelikult nii pole hea elada. Aga tore et selline artikkel, seletab väheke teise nurga alt ka.
3 comments
Huvitav artikkel, tänud jagamast!
Ma jäin mõtlema, et inimeste reisihuvi kogemuste vähesus ilmselt ei pärsi. Mulle jäi uuringust mulje, et uuriti omal käel reisimist ja hakkamasaamist võõras keskkonnas, aga arvestatav hulk inimesi reisib turismibüroo korraldatud reisidega, kus giid/reisijuht hoolitseb selle eest, et kõik jõuaksid õigel ajal lennukisse/hotelli ja näeksid vaatamisväärsuseid. Rongipiletiga ei pea ka jamama, sest buss viib ukse alla ja iseseisvat kõndimist ning orienteerumist on minimaalselt.
Teiselt mõttelt tabasin ka. Kui paadiga manööverdamine eeldab erioskusi, siis võõras kohas (riik, linn) rongipileti ostmine peegeldab inimese oskust lahendada probleeme, paneb proovile tema argioskused teises keskkonnas. Kas ma suudan osta endale õige pileti, kui masin, keel ja kõik muu tuttav on korraga võõras?
Rahalised vahendid on napid mul. Oleks pidanud ikka poliitikasse minema.
Endal tegelikult sarnane isiklik probleem, pea lihtsalt on siuke nö “üle-mõtlev” nii ongi päeva lõpuks kõik reisid lihtsalt üks suur “kuidas sinna saan/ mis pilet maksab/ kuhu minema peaks” mõttetöö ja tegelikult reisi ei naudi. Osadeks võetuna on see kui võõras kohas probleemide lahendamine ja seetõttu pole piirangute vähenedes reisimine ikka üldse tõmmanud. Eks vbl ka asi millega abi otsida, sest tegelikult nii pole hea elada. Aga tore et selline artikkel, seletab väheke teise nurga alt ka.