Antivaxxerid: “nüüd laulge kaasa, see viis üle metsade kuulda, pidu käib Eestimaal, meil poeg on tulnud koju”
Oot aga kus see süvariiklik massikontroll siis on?
Vastukaevurid.
Ma jään huviga ootama Riigikohtu otsust.
Halduskohtu põhjendused on pisut kummalised. Õigusriigis ei saa sundida inimesi solidaarsusele? Ometi on paljud normid just sellest kantud (üksiksisiku vs ühiskonna huvid). Spordiklubi kasutamine ei ole inimese inimõigus, ma mõistaks, kui me räägiks siin ligipääsust haridusele, meditsiinile vms.
>Valitsust kohtus esindanud Ellex Raidla advokaadid Ants Nõmper ja Kairi Kilgi peavad otsust üllatuslikuks, sest samal päeval tegi Tallinna halduskohus veel kaks otsust koroonavaidlustes, kus jäeti kaebused rahuldamata ja tunnistati nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus põhiseadusega kooskõlas olevaks.
>
>Kilgi ütles, et üldse on Tallinna halduskohus teinud koroonavaidlustes 16 lõpplahendit ja neist 7 on juba ka jõustunud. “Eilne lahend oli esimene, milles kohus otsustas kaebajate kasuks ja see otsus ei ole veel jõustunud,“ märkis Kilgi.
> Asja lahendanud halduskohtu kohtunik Andreas Paukštys leidis, et piirangute kehtestamise põhjendused ei ole piisavad ning kaalutlused, millest lähtuti, ei ole üheselt jälgitavad. Kohtu hinnangul saanuks meetmeid rakendada mõistlikult ja koosmõjus ning vabatahtlikkusel põhinev vaktsineerimine saanuks olla mitme meetme hulgas üks võimalikest.
> Kohus tunnistas ka mitmed nakkushaiguse ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) punktid, mis puudutasid piirangute kehtestamist lähtudes haiguse läbipõdemisest ja vaktsineeritusest, põhiseadusega vastuolus olevaks.
Kohus eirab Ettevaatuspõhimõtet, mis on ELi üheks aluspõhimõtteks.
Ka pole kohtu kaalutlused üheselt jälgitavad.
Põnev otsus, kuid arvan et järgmine kohtuaste muudab seda. Siin on mõned väga anarhistlikud laused, mis on küll toredad (ma tahaks neid kohe laiendada elu muudele valdkondadele), aga Eestis aastakümneid kestnud praktika erineb neist palju.
Kõige põnevam lause on:
> “Õigusriigis ei tohi mitte kedagi sundida solidaarsusele.”
Ometigi riik seda omajagu teeb, ning juba aastakümneid.
Riik kogub maksusid. Nende eesmärk on üldsuse heaolu tagamine – see kas sul on isiklik põhjus maksta tulumaksu või käibemaksu, riiki ei huvita, pensionid vajavad maksmist.
Kui koroonatalvel ilma vaktsineerimata spordisaalis sportimisele oli alternatiive – spordi kodus või spordi õues – siis tulumaksule ei ole alternatiivi ette nähtud, lihtsalt maksta tuleb.
Samuti kehtib aastakümneid kohustus kaitsta ennast ja teisi.
– Mitmendat aastat teen kampaaniat, et kaitseväeteenistus oleks vabatahtlik (maksudega rahaliselt motiveeritud), aga riik sinder ei võta vedu. Sealjuures pole see kohustus isegi solidaarne, vaid valiv – kohustus kaitsta ennast ja teisi pannakse mitte kõigile, vaid osadele, seetõttu et neil on mingid elundid teiste elundite asemel. 😀
– Mitmendat aastat nõuan, et mopeediga peab saama vanaviisi edasi sõita, ilma kindlustuse, juhiloa ega registreeriminumbrita. Riik sinder leiab, et võib kohustada mind kõike seda kadalippu läbima.
– Turvavööde ega sõiduauto liikluskindlustuse ja ülevaatuse ja registreerimise vastu ma ei protesti, aga see on sarnane kohustus, kui maski või päästevesti kandmise oma.
– Küll aga protestin sõrmejälgede loovutamise kohustuse vastu, mis eelmisel sügisel kehtestati. Kas saavutan edu või mitte, näitab tulevik. Aga jällegi, passidele on neid nõutud juba 10 aastat. Ma ei tea, kas keegi on viitsinud sellega kohtus võidelda, järsku peaks.
Tulemusena arvan, et siin on mängus olnud kas äpud advokaadid riigi poolel, osavad advokaadid kaebajate poolel või kohtunik, kes isiklikult mõistis hagejaid rohkem kui kostjaid. Või vaidluse muu asi, mis artiklist välja ei tule (lohakad seadused ja määrused, mis ei vaevu põhjendama asju?), aga otsuse täisversiooni lugedes võiks selgineda. Või tahtis kohtunik igaks juhuks eksida suurema vabaduse poole, tõdes võib-olla eraviisiliselt *”mina seda pundart ei haruta, viskan Riigikohtule, nemad uurigu”*.
See pole piisav. Kõik inimsuse- ja põhiseadusevastaste kuritegude toimepanijad on vaja vastutusele võtta
7 comments
Antivaxxerid: “nüüd laulge kaasa, see viis üle metsade kuulda, pidu käib Eestimaal, meil poeg on tulnud koju”
Oot aga kus see süvariiklik massikontroll siis on?
Vastukaevurid.
Ma jään huviga ootama Riigikohtu otsust.
Halduskohtu põhjendused on pisut kummalised. Õigusriigis ei saa sundida inimesi solidaarsusele? Ometi on paljud normid just sellest kantud (üksiksisiku vs ühiskonna huvid). Spordiklubi kasutamine ei ole inimese inimõigus, ma mõistaks, kui me räägiks siin ligipääsust haridusele, meditsiinile vms.
Edit. Saamal teemal [Äripäevas](https://www.aripaev.ee/uudised/2022/06/01/vaidlus-koroonapassi-ule-jouab-riigikohtusse?fbclid=IwAR3SdyHxcnvvYuniaFjxm9EblW5z7v7kTuEI-DuogIbiXq6JA_qVnFKoCho):
>Valitsust kohtus esindanud Ellex Raidla advokaadid Ants Nõmper ja Kairi Kilgi peavad otsust üllatuslikuks, sest samal päeval tegi Tallinna halduskohus veel kaks otsust koroonavaidlustes, kus jäeti kaebused rahuldamata ja tunnistati nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus põhiseadusega kooskõlas olevaks.
>
>Kilgi ütles, et üldse on Tallinna halduskohus teinud koroonavaidlustes 16 lõpplahendit ja neist 7 on juba ka jõustunud. “Eilne lahend oli esimene, milles kohus otsustas kaebajate kasuks ja see otsus ei ole veel jõustunud,“ märkis Kilgi.
> Asja lahendanud halduskohtu kohtunik Andreas Paukštys leidis, et piirangute kehtestamise põhjendused ei ole piisavad ning kaalutlused, millest lähtuti, ei ole üheselt jälgitavad. Kohtu hinnangul saanuks meetmeid rakendada mõistlikult ja koosmõjus ning vabatahtlikkusel põhinev vaktsineerimine saanuks olla mitme meetme hulgas üks võimalikest.
> Kohus tunnistas ka mitmed nakkushaiguse ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) punktid, mis puudutasid piirangute kehtestamist lähtudes haiguse läbipõdemisest ja vaktsineeritusest, põhiseadusega vastuolus olevaks.
Kohus eirab Ettevaatuspõhimõtet, mis on ELi üheks aluspõhimõtteks.
Ka pole kohtu kaalutlused üheselt jälgitavad.
Põnev otsus, kuid arvan et järgmine kohtuaste muudab seda. Siin on mõned väga anarhistlikud laused, mis on küll toredad (ma tahaks neid kohe laiendada elu muudele valdkondadele), aga Eestis aastakümneid kestnud praktika erineb neist palju.
Kõige põnevam lause on:
> “Õigusriigis ei tohi mitte kedagi sundida solidaarsusele.”
Ometigi riik seda omajagu teeb, ning juba aastakümneid.
Riik kogub maksusid. Nende eesmärk on üldsuse heaolu tagamine – see kas sul on isiklik põhjus maksta tulumaksu või käibemaksu, riiki ei huvita, pensionid vajavad maksmist.
Kui koroonatalvel ilma vaktsineerimata spordisaalis sportimisele oli alternatiive – spordi kodus või spordi õues – siis tulumaksule ei ole alternatiivi ette nähtud, lihtsalt maksta tuleb.
Samuti kehtib aastakümneid kohustus kaitsta ennast ja teisi.
– Mitmendat aastat teen kampaaniat, et kaitseväeteenistus oleks vabatahtlik (maksudega rahaliselt motiveeritud), aga riik sinder ei võta vedu. Sealjuures pole see kohustus isegi solidaarne, vaid valiv – kohustus kaitsta ennast ja teisi pannakse mitte kõigile, vaid osadele, seetõttu et neil on mingid elundid teiste elundite asemel. 😀
– Mitmendat aastat nõuan, et mopeediga peab saama vanaviisi edasi sõita, ilma kindlustuse, juhiloa ega registreeriminumbrita. Riik sinder leiab, et võib kohustada mind kõike seda kadalippu läbima.
– Turvavööde ega sõiduauto liikluskindlustuse ja ülevaatuse ja registreerimise vastu ma ei protesti, aga see on sarnane kohustus, kui maski või päästevesti kandmise oma.
– Küll aga protestin sõrmejälgede loovutamise kohustuse vastu, mis eelmisel sügisel kehtestati. Kas saavutan edu või mitte, näitab tulevik. Aga jällegi, passidele on neid nõutud juba 10 aastat. Ma ei tea, kas keegi on viitsinud sellega kohtus võidelda, järsku peaks.
Tulemusena arvan, et siin on mängus olnud kas äpud advokaadid riigi poolel, osavad advokaadid kaebajate poolel või kohtunik, kes isiklikult mõistis hagejaid rohkem kui kostjaid. Või vaidluse muu asi, mis artiklist välja ei tule (lohakad seadused ja määrused, mis ei vaevu põhjendama asju?), aga otsuse täisversiooni lugedes võiks selgineda. Või tahtis kohtunik igaks juhuks eksida suurema vabaduse poole, tõdes võib-olla eraviisiliselt *”mina seda pundart ei haruta, viskan Riigikohtule, nemad uurigu”*.
See pole piisav. Kõik inimsuse- ja põhiseadusevastaste kuritegude toimepanijad on vaja vastutusele võtta