Oii blinn kus ajavad sellised säästujutu vennad närvi, kes ütlevad, et säästa on vaja ja siis toovad näiteks, et nemad sõitsid eelmine kuu rattaga.. Maailmatark , ülisuur osa inimestest ei tööta Tallinnas ja kontoris.
Nagu mingid vennad arvavadki, et inimesed sõidavad autodega sellepärast, et neile rattaga ei meeldi. Ma pole elusees käinud üheski töökohas, kuhu oleks mul olnud võimalik bussiga minna.
Kuidagi mõttetu artikkel oli, sellest et varem on halbu otsuseid tehtud saab ka minusugune lihtne mats tagantjärgi aru. Eksperdilt oleks oodanud lahendusi, mida praeguses olukorras teha. Ja rohkem kui “aktsiise langetada ei tohi, sest see on paha”
> Oja maailmavaate kohaselt peaks tulumaks olema nagu enne Jüri Ratast – kõigile sama protsent. Ning protsent peaks suurem olema, et rikaste tulud eest ära ei jookseks.
>**Siit tekib mul loogiline küsimus: miks me ei tõsta näiteks käibemaksu, kui inimeste tarbimist on vaja tõesti ohjeldada?**
>
>Kui räägitakse kulutuste tõstmisest, siis ei räägita konkreetsetest katteallikatest. Eesti puhul on see mõnda aega kestnud ja meil on tekkinud kulutusi, millel tegelikult pole enam katet. See aga tähendab, et ka mõistlikel aegadel on meil eelarve defitsiidis, sest valitsuse kulutustel pole maksude näol katet. [—] Seega katteta kulusid on tulevikus eelarves veelgi rohkem ja me peame hakkama mõtlema, kuidas neid katta. Selleks on kaks võimalust – kas suurendada makse või vähendada kulutusi.
>
>**Kas sellekohane hea näide on riigikogus esitatud peretoetuste suurendamise ettepanek?**
>
>Mõnes mõttes küll. Siin on väidetud, et seda annaks katta täiendavatest maksulaekumistest, kuid meil on juba eelarve defitsiidis. Täiendavate maksulaekumiste puhul tuleb arvestada, et need tulenevad kiirest inflatsioonist, kuid ka valitsuse kulud on kerkivate hindade tõttu suuremad. Inflatsioon ja erakorralised laekumised pole hea kate niivõrd pikaajaliste kulutuste jaoks.
Kreekastumine on eelnõu kus tahetakse laenude kattega riigile püsikulutusi peale võtta, mitte kodanike vajalikud kulutused.
6 comments
https://pastebin.com/wWGeRxsg
Oii blinn kus ajavad sellised säästujutu vennad närvi, kes ütlevad, et säästa on vaja ja siis toovad näiteks, et nemad sõitsid eelmine kuu rattaga.. Maailmatark , ülisuur osa inimestest ei tööta Tallinnas ja kontoris.
Nagu mingid vennad arvavadki, et inimesed sõidavad autodega sellepärast, et neile rattaga ei meeldi. Ma pole elusees käinud üheski töökohas, kuhu oleks mul olnud võimalik bussiga minna.
Kuidagi mõttetu artikkel oli, sellest et varem on halbu otsuseid tehtud saab ka minusugune lihtne mats tagantjärgi aru. Eksperdilt oleks oodanud lahendusi, mida praeguses olukorras teha. Ja rohkem kui “aktsiise langetada ei tohi, sest see on paha”
> Oja maailmavaate kohaselt peaks tulumaks olema nagu enne Jüri Ratast – kõigile sama protsent. Ning protsent peaks suurem olema, et rikaste tulud eest ära ei jookseks.
“rikaste”
bye
Ma soovitan juurde lugeda ERRis ilmunud intervjuud- [Presidendi majandusnõunik: Eesti kulutused on läinud ülekäte](https://www.err.ee/1608612952/presidendi-majandusnounik-eesti-kulutused-on-lainud-ulekate)
>**Siit tekib mul loogiline küsimus: miks me ei tõsta näiteks käibemaksu, kui inimeste tarbimist on vaja tõesti ohjeldada?**
>
>Kui räägitakse kulutuste tõstmisest, siis ei räägita konkreetsetest katteallikatest. Eesti puhul on see mõnda aega kestnud ja meil on tekkinud kulutusi, millel tegelikult pole enam katet. See aga tähendab, et ka mõistlikel aegadel on meil eelarve defitsiidis, sest valitsuse kulutustel pole maksude näol katet. [—] Seega katteta kulusid on tulevikus eelarves veelgi rohkem ja me peame hakkama mõtlema, kuidas neid katta. Selleks on kaks võimalust – kas suurendada makse või vähendada kulutusi.
>
>**Kas sellekohane hea näide on riigikogus esitatud peretoetuste suurendamise ettepanek?**
>
>Mõnes mõttes küll. Siin on väidetud, et seda annaks katta täiendavatest maksulaekumistest, kuid meil on juba eelarve defitsiidis. Täiendavate maksulaekumiste puhul tuleb arvestada, et need tulenevad kiirest inflatsioonist, kuid ka valitsuse kulud on kerkivate hindade tõttu suuremad. Inflatsioon ja erakorralised laekumised pole hea kate niivõrd pikaajaliste kulutuste jaoks.
Kreekastumine on eelnõu kus tahetakse laenude kattega riigile püsikulutusi peale võtta, mitte kodanike vajalikud kulutused.