Eesmärk on võimaldada Prantsusmaa presidendil Emmanuel Macronil ja Saksamaa kantsleril Friedrich Merzil leida talle järglane enne järgmise aasta aprillis toimuvaid Prantsusmaa presidendivalimisi.
Kuigi Lagarde’i ametiaeg peaks ametlikult kestma 2027. aasta oktoobrini, viitavad asjaga kursis olevad allikad väljaandele Financial Times, et Lagarde’il on soov lahkuda varem, et vältida olukorda, kus uue juhi valimisel saaks kaasa rääkida võimalik paremäärmuslik Prantsusmaa valitsus.
Lagarde’i sammu motiveerib ebakindlus Prantsusmaa poliitilisel maastikul, kus küsitluste eesotsas troonib Marine Le Pen. Kuigi Le Pen võib jääda kandideerimisõigusest ilma seoses süüdimõistmisega Euroopa Parlamendi vahendite omastamises, on ta kinnitanud, et sellisel juhul astub tema asendajana üles Jordan Bardella. Kuna mõlemad on tuntud euroskeptikutena, soovib Macron kindlustada keskpanga juhtimise veel enne võimalikku võimuvahetust Pariisis. Macron ise ei saa uuesti presidendiks kandideerida, kuna Prantsusmaa põhiseadus lubab presidendil ametis olla kaks järjestikust ametiaega.
Sarnast taktikat on märgata ka Prantsusmaa keskpanga juhi Francois Villeroy de Galhau puhul, kes lahkub ametist ennetähtaegselt, andes Macronile võimaluse määrata järglane veel oma ametiaja jooksul.
Euroopa Keskpank on ametlikes vastustes jäänud napisõnaliseks, märkides, et Lagarde on keskendunud oma missioonile ega ole ametiaja lõpetamise osas otsuseid teinud. Samas on Lagarde ise hiljutistes intervjuudes vihjanud, et nõustus 2019. aastal ametikohaga arusaamisel, et tegemist on viieaastase tsükliga, ning oli üllatunud, et ametiaeg on tegelikult kaheksa aastat pikk. See retooriline muutus on andnud analüütikutele alust arvata, et ettevalmistused varaseks lahkumiseks on alanud.
Potentsiaalsete järglaste ringis on esile kerkinud mitu nime. Majandusteadlaste ja küsitluste kohaselt peetakse peamisteks soosikuteks Hispaania keskpanga endist juhti Pablo Hernández de Cosi ja Hollandi keskpankurit Klaas Knot’i. Samuti on huvist märku andnud Saksa Bundesbanki president Joachim Nagel ja EKP juhatuse liige Isabel Schnabel. Hispaania on juba väljendanud valmisolekut protsessi kiirendamiseks, lootes saavutada uues juhatuses juhtiv roll.
Euroopa valitsuste seas puudub aga täielik üksmeel. Kui Prantsusmaa ja Hispaania paistavad toetavat kiiret asendamist, siis Saksamaa ja Austria rahandusministrid on rõhutanud vajadust pidada kinni tavapärastest ajakavadest.