Teie või teie tuttavate hullemad juhtumid pättidega?

17 comments

1. Ma mõtlen, et mis kus sa elad või milline sa välja näed, et sind nii mitu korda puhtalt röövitud? Mitte ei langenud varguse ohvriks, nagu enamus inimeste kogemused. Eriti veel ei usu kellelgi igapäevane kogemus Eestis on, et ta metsa tiritakse nii (võib-olla 90ndate alguses kui ise pättuseid tegid).

   Sul mingi väga wild life või suudad kuidagi selliseid ligi tõmmata ma vaatan.

   Aga usun enamus Eestis ikka vargused, kui röövid. Aga mul tänavalt ka kunagic mingi 10+ aastat tagasi, noored narkarid sõbralt telefoni varastanud. Ähvardasin “kannaga näkku panna mingi” 12 aastastele (et vahest tuleb ette selliseid). Õnneks need narkarid saadi kätte (telefoni loomulikult mitte).

2. Sul mingi “röövi mind” silt seljale kleebitud?

3. Kus sa elad, et teaks mitte sinna kanti tulla.

4. Tatina sõitsin rattaga linnast koju, roosa pisike käekotike ilusti lenksu otsas tilbendamas. Mingi noormeest sõitis mulle vastu ja kui minuni jõudis sirutas käe välja lenksu poole, alles paar hetke hiljem sain aru, et üritas mu kotti varastada. Õnneks ebaõbnestus tal see, oleksin muidu oma viiest kroonist ilma jäänud. Veel tatina pärast kooli ujuma minnes varastati rannast mu koolikott ära. Seal olid küll ainult põhikooli õpikud sees, ei saanud seegi kord varas head noosi endale, aga ema oli küll mu peale pühaviha täis, et koti hooletusse jätsin. Rohkem polegi midagi siiani õnneks olnud.

5. Natuke kõlab nagu “humblebrag”, kui postitust loen, aga olgu.. Võiksid juurde panna umbkaudsed aastaarvud/kellaajad, millal asjad juhtusid. Sellest võib kellegil kasu olla (mingit kohta vältida jne).

   Igatahes. Kõige rohkem puutusin kokku “pättidega” väikese lapsena Tallinnas Õismäel. Oli kusagil 1990 ja 1992 vahemikus. Mõned palju suuremad vene noored võtsid mult ära ühe plastmassist sõduri ja aasta või kaks hiljem võtsid kelgu ka. Tuldi juurde ja kisti käest ära ja joosti minema. Mul oli tol ajal vanust seal 5-6 kanti. Nemad vast 12-15a.

   Pole päris sama, aga kunagi sõitsin Harkus jalgrattaga tee ääres. Olin siis kusagil 10 või nii ja siis sõitis mulle autoga eest sisse keegi tore tegelane. Lendasin ise kraavi ja ratas oli täiesti pilbasteks. Selles mõttes vedas, et viga eriti ei saanud, aga rallimees sõitis minema.

   Nii et mul on üldiselt päris hästi läinud. Olen igasugustes valedes kohtades ja valedel kellaaegadel olnud, aga jah.. siiani on hästi l^inud. OP Sinust on muidugi kahju.

6. Where the fuck do you live

7. Mingi lamedalaubaline hakkas bussis kõigiga lõõpama, nii et ruumi lugedes oli aru saada et kõigil kõrini. Me tollel hetkel klassikaaslastega peole minek ning natuke võetud ka juba, seega julgust oli. Järgmine peatus nii kui uks hakkas sel sulguma sai vend meie poolt kaks jalga rindu ning lendas otseses mõttes bussist. Standing ovationit ei saanud aga vene mammidel olid pöidlad püsti.

8. Tatina varastati maja eest roller ära. Näitasin süüdlase kätte, süüdlasega midagi ette ei võetud. Varastas ka teise sõbra rolleri ära, sai juppidena kätte, mingit karistust ei järgnenud. Politseil oli täiesti suva, nagu nii suva kui üldse olla sai. Mingi 14 aastat tagasi umbes.
   Nüüd istub vend kinni muude kuritegude eest aga politseist polnud mul mitte mingit kasu, isegi kui andsin süüdlase kohe kätte, siis nende protseduurid nõuavad vist seda, et oleks pidanud vend enne varastamist ise video tegema ja oma dokumente kaamerasse näitama.
   Tatikana polnudki muud võimalust kui leppida sellega:D

9. Seda lugedes mis sinuga juhtunud on, jääb mulje et isegi Malmö, Göteburgi ja Stockholmi geto piirkonnad on köömes, arvestades mis sinuga siin Eestis juhtunud on

10. Kas sa oled üks Korsakov meiekandist?

11. Proovi ähvardam olla ja mitte alla keskmise teenida

12. Tuttava isa tapeti ära rööv-mõrva käigus ja kurjategijaid ei saadud kunagi kätte. Need olid aga 90ndad. Sisuliselt kui mujal vahele ei jäänud on see inimpraht ikka meie ühiskonna osa.

13. Pätid kardavad ja käivad must kaarega mööda, suurest kasvust kasu ka. Noorena kasvasin 90ndatel Tartu südalinnas üles, egas nalja polnud, koguaeg tahtis keegi lõuga panna võin midagi ära rottida, õnneks koos lihasmassi kasvuga need probleemid kadusid, viimane kord oli tõsisem möll mingis tänaseks kadunud kõrtsis, kus kaks venelast lendasid mulle ja sõbrale peale, et me olla natsid ja nüüd по морду, aga suurem venelane siiski ei tahtnud kakelda.
    Ükskord oli veel huvitav juhus, kus kakerdasin purupurjus öösel pool kolm Annelinnast koju kesklinna ja järgmine hommik loen Postimehest, et keegi sai just sel ajal kui ma Eedenist mööda läksin seal jalaga näkku ja vabanes telost.

14. Eelmisel suvel kui Tartus Annelinnas poest tulin, toidukott käe otsas, siis hakkasid mingid tee ääres joovad töllid mölisema ja järgi hõikuma. Kallale ei tulnud… heldimuspisar tuli silma, vist üle 15-20 aasta polnd mingit seisu olnud….

    90datel ikka juhtus. Kord sai isegi mingi kümnepealise kambaga kaikad-noad käes samasuguste skinnide vastu seistud… see lahenes ära, kuna kuskilt ilmus Roll, kes teatas, et tellis politsei välja, ja et tõmmake uttu. Siis kõik tõmbasid uttu.

    Korra tõsteti Tallinnas pangakaardist välja (aga siis ma olin nii kännis, et mäletan ainult episoodiliselt).

    Korra tuli mingi kurva näoga mustlane rääkima, et ole hea mees tule appi, ma tüdrukuga tülis, ja tolle vanemad ei lase kokku saada, et ole hea, kutsu ta õue, et tahab rääkida. Aga kui ta mind sinna enda väitel tüdruku ukse taha oli eskortind (mis oli juhtumisi mu enda ühika tagauks), võttis noa välja ja nõudis rahakotti. Aga ta oli selline väike ja nõrguke, et haarasin tal lihtsalt randmetest kinni… siis tal nuga anda ei õnnestund, tõuklesime-puiklesime natuke, kuni ma ta lumehange pikali lükkasin. Selle peale jooksis minema.

15. Kusjuures kui neid kommentaare siin loen, siis üllatavalt palju on eskaleerimist näha. Keegi teeb midagi täiesti ebaviisakat või isegi kurja, reageeritakse veel suurema vägivallaga. Mul on seda päris huvitav lugeda, sest sarnastes olukordades on enamasti (ekspertide) soovitus de-eskaleerida või eemalduda.

    Eskaleerimisega on see jama, et sa ei tea, milleni see viib. Lööd kedagi ja ta kukub õnnetult, oled kohtus, võid saada trahvi, tingimisi vms. Teine võimalus on see, et sulle lüüakse kiviga kuklasse näiteks, sest tülinorijal oli ka sõber, keda sa ei märganud. Isegi kui keegi on täielik tõbras, siis mina enda kätele nende verd ei tahaks. Kuid jah.. eks inimesed on sellised nagu nad on.

16. Oeh…..

    *Aasta oli 1993. Väike klassikaline Eesti väikekülake. Küla kohalik konstaabel oli tegelikult kõrval külast pärit joodik. Talle meeldis purjus peaga üpris tihti sõita oma politseivärvides 05-ga läbi meie küla ning karjuda teeääres mängivate laste peale. Nii juhtus ka ühel suvepäeval. Kuid seekord tuli meil äge mõte visata mööda sõitva konstaabli suunas kivi. Kivi lendas veits õnnetult ning purustas auto tagumise küljeklaasi. Konstaabel sõitis ehmatusest kraavi. Meie jooksime ära. Pärast seda enam konstaabel meie külas ei käinud (tagantjärele mõeldes oli vast põhimureks puuduv auto…). Paar aastat hiljem otsustas konstaabel purjus peaga mingil põhjusel oma relva puhastama hakata ning lasi end kogemata maha.

    *Tartu. Jalutasin Tartus Illusiooni kino juures. Aasta oli 1996. Mööda sõitis katkise ninaga punane civic – tõenäoliselt oli just avarii teinud. Autos oli 4 tüüpi – klassikalised ossid. Kõik täis nagu kännuämblikud. Jäin auto katkist esiosa vaatama (esituli rippus juhtmete otsas ning kolises mööda asfaltit kaasa). Tüübid märkasid mind, Civic jäi kummivilinal seisma ning üks neist hõikas midagi stiilis, et “Õu, mis vahid??”. Sellele järgnes siis minupoolne kiire jooks mööda Uus tänavat, seljataga kihutamas esitule kolinaga sõitev Civic. Ühel hetkel üritasid nad mingil põhjusel kõnniteele keerata kuid sõitsid vastu posti. Mina pääsesin majadevahele joostes ära.

    *Tartu. Aasta oli 1999 (TV3-s oli Digimoni hiilgeaeg). Viisin sõbraga Alecoq-i tehasesse taarat (seal anti pudeli eest 10 senti rohkem kui mujal), et see siis kohe Küberruumis maha mängida (Küberruum oli väike keldrituba ühes konkreetses majas kus sai raha eest vanadest kineskoop telekatest Playstationi piraatmänge mängida). Kuskil supilinna vahel tulid 3 mustlast ning küsisid, et “kas sul 2 krooni on anda?”. Hakkasin automaatselt kohe taskust otsima kuid siis ütlesin, et “ei ole”. Saime sõbraga mõlemad peksa ning Küberruumi sel päeval ei jõudnud 🙁 Konkreetne mustlane peksti õnneks mõned aastad hiljem ise Pärmivabriku kandis surnuks niiet veits win tunne.

    *Tartu. Aasta oli 2000. Tegin koolist poppi ning vaatasin oma Aardla tänava lõpus asuvas korteris multikaid. Meil oli elutoas suur peegel seinas. Diivanil istudes nägi peeglist täpselt koridoris asuvat välisust. Ühel hetkel vaatasin automaatselt üle õla peeglisse, täpselt samamoodi nagu olin viimased 1000 korda teinud, kuid seekord nägin koridoris seismas võõrast vanameest. Hüppasin püsti ning läksin koridori – ütlesin talle, et ema pole kodus ning tulgu hiljem tagasi. Mees ei öelnud midagi, tõstis rusika ja irve näol, üritas mind lüüa. Viskasin teda koridori kapil vedelenud haamriga. Mees ehmatas ja astus uksest välja. Hiljem selgus, et üleval korrusel oli jooming olnud ning üks joodik oli korrused sassi ajanud. Tervest juhtumist on kõige selgemalt meeles mehe irve – siiani tekitab judinaid. Kui täna peaksin teda tänaval nägema siis virutaksin tõenäoliselt vastu hambaid….

    *Tartu. Aasta oli 2002. Hommikul kooli jalutades oli kesklinna kõik bussijaamad mingi tüübi pilte täis kleebitud. Ema oli hommikuti alati mureliku näoga – töötas ta Riia tänaval ühes asutuses – ning ta rääkis, et kui ma seda pildil olevat onu näen siis pean peitu jooksma. Mehe pilt oli igal pool – poe kassades, pargipinkidel, infotahvlitel jne. Mehe nimi oli Juri Ustimenko ning ta oli päev varem maha lasknud poemüüja. Minu ema oli samal päeval seal poes käinud…

    *Tartu. Aasta oli 2002. Üürisime Tähe rajoonis ühelt naisterahvalt puumajas korterit. Olime sees elanud vast 2-3 kuud kui ühel päeval oli uksetaga räme kolkimine. Korteri omaniku mees, kes oli parasjagu just vanglast vabanenud, soovis viinaraha. Väidetavalt olid eelmised üürnikud võlgu jäänud ning meie, kui uute üürnike kohustus on võlga maksma hakata. Ema saatis pikalt. Paar päeva hiljem tuli mees tagasi, sama nõudmisega. Ema helistas naisele kes meile korteri üüris. Kuid selgus, et mees kippus teda kodus peksma ning ta ei julgenud midagi mehele öelda. Kolmas kord tuli siis mees ajal kui meid kodus ei olnud, lõi korteri ukse sisse ning viis ära meie teleka ja mingil põhjusel ka köögist räämas söögilaua. Minu tädi oli sel ajal veel väga noor ning elas Tallinnas. Tal oli Tartus tuttav kes plaanis oma korterit välja üürida. Ema helistas talle ning palus uurida, et äkki saame kiiresti sinna kolida ning kurtis meie probleemi. Tädi lubas uurida. Tegelikuses kurtis ta hoopis meie probleemi oma tolleaegsele boyfriendile kes käis läbi endiste linnuvabriku liikmetega. Tulemus oli siis see, et meile täiesti ootamatult koputas ühel pärastlõunal korteriomanikust mees meie korda tehtud korteriuksele ning tõi meile tagasi meie teleka. Midagi ta eriti ei öelnud. Minu ema, viha täis nagu ta oli, räuskas terve aeg ainult, et “kus on köögilaud?”. Kolisime suht kohe ka korterist välja. Siiani täpselt ei tea millest korteriomaniku meelemuutus tekkis….Ei taha teada ka.

    Rohkem ei viitsi kirjutada 😀

17. Okey so, ma tegelikult ei tea, kas see päriselt juhtus või mitte ja vanemad **ei suvatse rääkida sellest** kuidagi või ütlevad, et midagi sellist pole juhtud, kuigi ma mäletan et see juhtus.

    Ma täpsemalt ei tea, kui vana ma olin aga võisin olla 2 või 4 vahel (2003-2004 aastal). Isa parkis auto ühe söögikoha parklasse ja me ootasime ema seal. Isa läks autost välja ja mainis, et ma ust lahti ei teeks. Kui ma õigesti mäletan, siis rääkis ta telefoniga parklas.
    Keegi koputas auto aknale, kus ma istusin ja näitas sõrmega lingi poole.
    Nagu see mõistus on väikelastel, tegin ise seest ukse lukust lahti kuidagi ja too inimene krabas mu autost välja ja kattis suu, kuna mu isa oli lähedal siis suutis ta reageerida sellele. Sealt edasi ei mäleta midagi.