Oli ka aeg

3 comments
  1. Väga tervitatav. Võite alljärgnevale rõõmsalt miinuseid loopida.

    Praegu on piinlik lugeda neid tööpakkumisi (omalt poolt pakume), mille valdav sisu on järgmine:

    1) **Konkurentsivõimeline ja õigel ajal laekuv töötasu**. Kindel värk – summat pole öeldud ja ei tea, kellega võrreldes konkurentsis. Valdavalt on tekkiv fraas “ma pole nii rikas, et tööl käia” muutumas ajakohasemaks.

    2) **Professionaalidest koosnev meeskond**. Vahva, oligi hirm, et tulevased töökaaslased on puupead.

    3) **Head ühisüritused.** Kas otsite uut töötajat või plaanite luua uut curlinguvõistkonda, kellega taliolümpiale saada?

    4) **Enesearenguvõimalusi ja põnevaid väljakutseid**. Jah, tõesti, kellele te valetate? Tõusta pole võimalik eriti kuskile ning eneseareng tähendab tööandja uusi nõudmisi töötaja aadressil, saates teda ennekõike töökoha huvides koolitustele. Põnevaid väljakutseid? Kas enam üldsõnalisemalt ei saakski? Iga uus tööpäev on erinev.

    5) **Vaade vanalinnale ja kaasaegsed töövahendid**. Ma võin seal õhtul ise ka jalutada ja asjaolu, et ma ei pea välikäimlas töötama, peaks olema iseenesestmõistetav.

    Halamise kokkuvõtteks tahan öelda, et väga vähe tööandjaid reaalselt panustavad sellele, et töötaja tahakski nende juurde tulla. Töö on osa elust, töökoht armastab sind platooniliselt.

    Kui keegi pakub näiteks neljapäevast töönädalat, võimalust töötada endale sobilikul ajal ja kohas (sorri, ei meeldi kõigile sotsiaalsus ja kõigile pole oluline uues töökohas kõigiga sõbraks saada – kolleeg on kolleeg), väärtustada heaolu, ainult aplaus. Kahjuks lasevad paljud siiani oma postsovjetliku tekstiga, justkui töökoht on tõotatud maa.

  2. Järgmiseks mõtlevad välja et perekonnast võiks vaid üks vanem tööl käia ning teine saaks jääda koju.

Leave a Reply