“Manipuleerimine: ”sisevaenlase” tuvastamine ja ”sildistamine”
Soome juhtiva kohtupsühhiaatri Hannu Lauerma sõnul on valgekraepsühhopaatide ära tundmine praktiliselt võimatu, välja arvatud juhul, kui kasutada on suur hulk taustainfot läbi kogu elukaare.
Kuna inimestele peale vaadates psühhopaatiat tuvastada ei saa ning artikkel ongi pigem kirjeldav ja teadlikkuse tõstmisele suunatud, tahan siiski välja tuua mõningaid lihtsaid näiteid viisidest, kuidas inimestega poliitikas vahel manipuleeritakse. Sellistel puhkudel on eesmärk suunata inimesi otsustama emotsionaalselt, mitte ratsionaalselt. Piltlikult öeldes – antud teema kontekstis pole tähelepanu all, mitu juuti teise maailmasõja ajal hukati, vaid oluline on meeles pidada, et miljoneid tavalisi sakslasi suudeti veenda, et see on vajalik.
Aeg-ajalt jääb silma teatud poliitikute suhtlemisstrateegia, mis põhineb konkurentide igakülgsel ja julmal mahategemisel, on sisult tühi ning olemuselt agressiivne. Pole harv, kui kolleegi mõnitatakse avalikult ning tehakse talle inimväärikust solvavaid märkusi. Kuna ka tugevat kriitikat saab teha konstruktiivselt ning kolleegi suhtes lugupidavalt, siis pigem leidub sellises käitumismudelis nartsissistlikke jooni ning vaatajaskonda manipuleerivaid elemente.
Üheks manipuleerivaks elemendiks on ”sisevaenlase” tuvastamine. Sisevaenlane on keegi (olgu selleks siis president, peaminister, valitsus, mõni erakond, vms), kes on süüdi vaesuses, töötuses, haigustes, jm hädades. Selle abil saab tekitada elanikkonnas uskumust, et kui vaenlane on hävitatud, saab parem elu alata.”
1 comment
Tähelepanuväärne kirjatükk, kopeerin ühe lõigu…
“Manipuleerimine: ”sisevaenlase” tuvastamine ja ”sildistamine”
Soome juhtiva kohtupsühhiaatri Hannu Lauerma sõnul on valgekraepsühhopaatide ära tundmine praktiliselt võimatu, välja arvatud juhul, kui kasutada on suur hulk taustainfot läbi kogu elukaare.
Kuna inimestele peale vaadates psühhopaatiat tuvastada ei saa ning artikkel ongi pigem kirjeldav ja teadlikkuse tõstmisele suunatud, tahan siiski välja tuua mõningaid lihtsaid näiteid viisidest, kuidas inimestega poliitikas vahel manipuleeritakse. Sellistel puhkudel on eesmärk suunata inimesi otsustama emotsionaalselt, mitte ratsionaalselt. Piltlikult öeldes – antud teema kontekstis pole tähelepanu all, mitu juuti teise maailmasõja ajal hukati, vaid oluline on meeles pidada, et miljoneid tavalisi sakslasi suudeti veenda, et see on vajalik.
Aeg-ajalt jääb silma teatud poliitikute suhtlemisstrateegia, mis põhineb konkurentide igakülgsel ja julmal mahategemisel, on sisult tühi ning olemuselt agressiivne. Pole harv, kui kolleegi mõnitatakse avalikult ning tehakse talle inimväärikust solvavaid märkusi. Kuna ka tugevat kriitikat saab teha konstruktiivselt ning kolleegi suhtes lugupidavalt, siis pigem leidub sellises käitumismudelis nartsissistlikke jooni ning vaatajaskonda manipuleerivaid elemente.
Üheks manipuleerivaks elemendiks on ”sisevaenlase” tuvastamine. Sisevaenlane on keegi (olgu selleks siis president, peaminister, valitsus, mõni erakond, vms), kes on süüdi vaesuses, töötuses, haigustes, jm hädades. Selle abil saab tekitada elanikkonnas uskumust, et kui vaenlane on hävitatud, saab parem elu alata.”