Kritiseerida võib ja seda ma tervitan, aga see ei tundu eriti pädev kriitika.
1) Eelarve ongi pingeline ja kulud kasvavadki koos inflatsiooni ja palgatõusuga. Orkestrivaidlused on juba peetud, pole uudis. Ja kas tõsiselt sirge näoga ütledki, et meedia ei ole kritiseerinud seda?
2) Palmi palk suurenes mullu 2%? Okei, seriously?
3) Aga ongi vabatahtlikud ju? Ma ei tea kas ajateenijaid saadetakse, see võib olla reaalne vaidluskoht (kuigi Lätis õppustel käimine on olnud väga tavapärane ja Mereväes vist käiakse “missioonidel” ka)
4) Tee see süst ära lihtsalt
5) Ohvitseride arv ja struktuur – okei, see kõlab vähemalt uue teemana meedias. Lõpuks vaevab Kaitseväge sama häda kui muud majandust – Eestis on kvalifitseeritud inimestest puudus. Erinevalt tehasest ei saa Kaitsevägi Ukrainast ka spetsialiste ajutise tööjõuna sisse tuua.
6) Liitlaste kulud. Esimest korda kuuled sellest? Kümme aastat on Eesti kaitseeelarve juures räägitud, et 2+% + liitlaste majutuse kulud.
Palju hala eimillestki. Ühes puntkis on nurin, et kust tuleb raha liitlasi aidata ja kohe järgmises punktis, et kuhu siis läks eelmise COVIDi aastaga üle jäänud raha. Äkki üks pluss üks võrdub kaks?
Orkestrit mainitakse kogu artiklis viis korda ja kaplaneid samuti viis korda. Need on mugavushüved ja kui selle asemel saab reservile ja tegevväelastele rohkem palka maksta, siis milles tegelikult probleem on?
Pahatihti on nii, et süsteemi kritiseerima asuvad inimesed on sealt miskitpidi hammustada saanud. Antud kirjatükk kubiseb sellisest teatavat laadi kibestumusest, mida autor on üritanud ärapanemiseks vormida, aga ei ole väga hästi välja tulnud (“sõjavägi” vs “kaitsevägi/kaitsejõud” nöökimine, metsavendluse teema jpm). Sellised ebaõnnestunud oma arust jube särtsakad kommentaarid muudavad ka ülejäänud kirjatüki emotsionaalselt laetuks ja küsimuste otstarbekus muutub kahtlaseks. Nagu ikka, siis paljud asjad on juba meediast läbi käinud ja ka asjakohased kommentaarid saanud.
3 comments
Kritiseerida võib ja seda ma tervitan, aga see ei tundu eriti pädev kriitika.
1) Eelarve ongi pingeline ja kulud kasvavadki koos inflatsiooni ja palgatõusuga. Orkestrivaidlused on juba peetud, pole uudis. Ja kas tõsiselt sirge näoga ütledki, et meedia ei ole kritiseerinud seda?
2) Palmi palk suurenes mullu 2%? Okei, seriously?
3) Aga ongi vabatahtlikud ju? Ma ei tea kas ajateenijaid saadetakse, see võib olla reaalne vaidluskoht (kuigi Lätis õppustel käimine on olnud väga tavapärane ja Mereväes vist käiakse “missioonidel” ka)
4) Tee see süst ära lihtsalt
5) Ohvitseride arv ja struktuur – okei, see kõlab vähemalt uue teemana meedias. Lõpuks vaevab Kaitseväge sama häda kui muud majandust – Eestis on kvalifitseeritud inimestest puudus. Erinevalt tehasest ei saa Kaitsevägi Ukrainast ka spetsialiste ajutise tööjõuna sisse tuua.
6) Liitlaste kulud. Esimest korda kuuled sellest? Kümme aastat on Eesti kaitseeelarve juures räägitud, et 2+% + liitlaste majutuse kulud.
Palju hala eimillestki. Ühes puntkis on nurin, et kust tuleb raha liitlasi aidata ja kohe järgmises punktis, et kuhu siis läks eelmise COVIDi aastaga üle jäänud raha. Äkki üks pluss üks võrdub kaks?
Orkestrit mainitakse kogu artiklis viis korda ja kaplaneid samuti viis korda. Need on mugavushüved ja kui selle asemel saab reservile ja tegevväelastele rohkem palka maksta, siis milles tegelikult probleem on?
Pahatihti on nii, et süsteemi kritiseerima asuvad inimesed on sealt miskitpidi hammustada saanud. Antud kirjatükk kubiseb sellisest teatavat laadi kibestumusest, mida autor on üritanud ärapanemiseks vormida, aga ei ole väga hästi välja tulnud (“sõjavägi” vs “kaitsevägi/kaitsejõud” nöökimine, metsavendluse teema jpm). Sellised ebaõnnestunud oma arust jube särtsakad kommentaarid muudavad ka ülejäänud kirjatüki emotsionaalselt laetuks ja küsimuste otstarbekus muutub kahtlaseks. Nagu ikka, siis paljud asjad on juba meediast läbi käinud ja ka asjakohased kommentaarid saanud.